2010. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga nii veiste, sigade, lindude kui ka lammaste ja kitsede arv, veidi (1%) vähenes vaid piimalehmade arv. Piima toodeti 0,7% rohkem kui eelmisel aastal ning oluliselt tõusis piima kokkuostuhind (32% võrreldes eelmise aastaga).

2010. aasta põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes esialgsetel andmetel 9,95 miljardit krooni. Võrreldes eelmise aastaga suurenes toodangu väärtus alushinnas 12%. Majandusharu toodangu väärtus suurenes küll enam kui kulutused, kuid brutolisandväärtus jääb siiski veel 2006. aasta tasemele. Toote- ja tootmistoetuste 32% suurenemise tulemusel jäi netolisandväärtus faktorhinnas vaid 10% madalamaks kui 2007. aastal.

2010. aastast alustati piimasektori eritoetuse maksmist EL vahenditest, seoti lõplikult tootmisest lahti põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus ning maksti perioodi 2007- 2009 viimane energiakultuuritoetus. Tootmisest lahtiseotud täiendavate otsetoetuste määramise aluseks on 1. jaanuarist 2010 määratud esialgsed toetusõigused, mida on võimalik üks kord võõrandada. Otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks määrati 2010. aastal 1 674,8 miljonit krooni (107,04 miljonit eurot), mida on 19,3% enam kui 2009. aastal.

Taimekasvatus

Statistikaameti (SA) esialgsetel andmetel moodustas põllukultuuride kasvupind 2010. aastal 598 tuhat hektarit, mis on 31,4 tuhat hektari võrra ehk 6% suurem kui 2009. aastal. Põllukultuuride kasvupind on aasta-aastalt suurenenud ja seda just tehniliste kultuuride (raps) arvelt.

Teravilja kasvatati 2010. aastal 46% (eelmise aastaga võrreldes 9,8 protsendipunkti (pp) võrra vähem), söödakultuure 34% (+7,6 pp), tehnilisi kultuure 17% (+2,0 pp) ja kartulit, köögi- ning kaunvilja kokku 3% (+0,2 pp) põllukultuuride kasvupinnal.

Teravili

2010. aastal kasvatati teravilja kokku 275 tuhandel hektaril, mis on 41,3 tuhande hektari võrra ehk 13% vähem kui 2009. aastal. Esialgse hinnangu järgi oli 2010. aasta saagiks külvatud teravilja 306 tuhandele hektarile, kuna aga esialgsetes arvestustes kasutatud andmestik sisaldas majapidamisi, mis põllumajandusloenduse andmetel osutusid mittetegutsevateks (maad välja renditud või OÜ-le üle antud), siis tuli esialgset kasvupinda korrigeerida.

2010. aasta teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 75% (206,7 tuhat ha) ja taliteraviljad 25% (68,4 tuhat ha).

Teravilja kogusaagiks saadi 670 tuhat tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 2 435 kg/ha. Teraviljade kogusaak vähenes 2009. aastaga võrreldes 203,5 tuhande tonni võrra ehk 23% ning saagikus vähenes 12%.

Teravilja kogusaagist moodustas rukis 4%, nisu 48%, oder 38% ning kaer 8%. Võrreldes 2009. aastaga vähenes rukkisaak 36% ning nisu-, odra- ja kaerasaak vähenesid vastavalt 4%, 33% ning 39%.

2010. aasta sügisel külvati 2011. aasta saagiks 60,5 tuhat hektarit talinisu (võrreldes eelmise sügiskülviga 19% enam), 11,9 tuhat hektarit rukist (- 25%), 0,7 tuhat hektarit taliotra (- 58%) ning 6,9 tuhat hektarit tritikut (- 16%).

2010. aasta saagi vähenemist mõjutas kuum ja kuiv suvi. Koristatud teravili oli küll väga hea kvaliteediga, kuid veepuuduse tõttu oli tera pea väikeseks jäänud.

Teravilja kogutoodang on viimastel aastatel olnud 800-900 tuhat tonni ning tarbimine üle 700 tuhande tonni aastas, kuna aga 2010. aastal oli teravilja kogutoodang vaid 670 tuhat tonni, viitab see teraviljapuudusele Eesti turul. 2010. aasta lõpus tekkinud söödavilja defitsiit (hinnanguliselt puudus umbes 40 tuhat tonni söödavilja) ja kõrged teravilja sh söödavilja hinnad on loomakasvatajate olukorra raskeks teinud.

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) andmetel teravilja kokkuostuhinnad (tera-viljatööstustelt, -veskitelt ja teistelt teravilja kokkuostjatelt kogutavad tegelikud Eestis toodetud toidu- ja söödavilja keskmised ostuhinnad, mis on kaalutud iganädalaste ostukogustega ega sisalda käibemaksu) olid 2010. aasta I poolaastal võrreldes 2009. aasta hindadega samal tasemel, kuid II poolaastal tõusid hinnad oluliselt seoses maailmaturul toimunud muutustega.

2010. aasta keskmine nisu kokkuostuhind oli 2 435 kr/t, rukkil 1 884 kr/t, odral 1 952 kr/t, kaeral 1 639 kr/t ja tritikul 2 006 kr/t. Võrreldes 2009. aastaga tõusid teravilja hinnad 2010. aastal olenevalt kultuurist 30-60%. Nisu hind tõusis 48%, rukki hind 57%, odra hind 33%, kaera hind 53% ja tritiku hind 51%.

Kuna Eesti turg on tihedalt seotud ELi turuga, mida omakorda mõjutab maailmaturu konjunktuuri areng, siis oli ka siinsete kokkuostuhindade tõusu peamiseks põhjuseks Venemaal kehtestatud ekspordikeeld ja Ukraina ekspordipiirang. III kvartalil alguse saanud hindade tõus jätkus aasta lõpuni. Hinnad hakkasid aasta lõpuks jõudma 2007/2008 rekordtasemeni.

Kaunvili

2010. aastal oli kaunviljade kasvupind 7,3 tuhat hektarit, mis on 2,4 tuhande hektari võrra ehk 50% suurem kui 2009. aastal. Kogusaak oli 12 tuhat tonni ning keskmiseks saagikuseks kujunes 1 640 kg/ha. Kaunviljade saak oli 2010. aastal viimase 13 aasta kõrgeim, mis näitab kaunviljade populaarsuse kasvu külvikordades. Kaunviljade kasvupinna järk-järgulise suurenemise peamiseks põhjuseks võib pidada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse senisest aktiivsemat taotlemist. Toetuse eesmärk on külvikorra abil kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, kaitsta mulla- ja veeseisundit ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Viimased kaks aastat on ilmastikutingimused kaunviljade kasvuks olnud väheste sademete tõttu soodsad. Vihmastel aastatel kaunvili lamandub ning levima hakkavad mitmed taimehaigused ning sellisel juhul küntakse lamandunud kaunvili maapinda mullaviljakuse parandamiseks.

Raps

Rapsi kasvupind oli 2010. aastal 98 tuhat hektarit, mis on 15,9 tuhande hektari võrra ehk 19% suurem kui eelmisel aastal ning kogusaagiks saadi 129,6 tuhat tonni, mis on 6,4 tuhande tonni võrra ehk 5% väiksem kui 2009. aastal. Saagikuseks kujunes 1 322 kg/ha.

Rapsi hind on võrreldes teravilja hinnaga oluliselt kõrgem olnud ning see on mõjutanud rapsi kasvupinna suurenemist. Rapsi keskmine kokkuostuhind tõusis 2010. aastal 2009. aastaga võrreldes 27%. Kui 2009. aasta madalseisu ajal langes rapsi hind 3 500 kroonile, siis 2010. aasta detsembris maksis tonn rapsiseemet 5 500 krooni. Sarnaselt teraviljale on ka rapsi hinnatõusu põhjusteks eelkõige oodatust väiksem saak Eestis ja mõjutused maailmaturuhindadest.

Kasvupindade suurenemisele on kindlasti avaldanud mõju ka biodiisli kasutamise suurenemine Euroopas ja mujal maailmas. Rapsi kasvupinda oluliselt rohkem suurendada ei ole võimalik, sest teadurite ja praktikute kogemustele tuginedes soodustab rapsi kasvatamine samal põllul kahel järjestikusel aastal taimehaiguste, eriti valgemädaniku levikut. Näiteks taimede nakatumist valgemädanikku võib esineda samal kasvupinnal rapsi teisel kasvuaastal juba 75% ulatuses. Rapsi kasvatamine samal põllul on teadurite poolt soovitatav alles viie või enama aasta möödudes.

Esialgsete andmete kohaselt külvati 2010. aasta sügisel 2011. aasta saagiks 15,3 tuhat hektarit talirapsi, mis on 3,7 tuhat hektarit ehk 31,9% rohkem kui 2009. aastal.

Kartul

2010. aastal kasvatati kartulit 9,1 tuhat hektarit ning kogusaagiks saadi 153,7 tuhat tonni, mis teeb keskmiseks saagikuseks 17,0 t/ha. 2010. aastal jäi kartuli kasvupind võrreldes 2009. aastaga samaks, kogusaak ja saagikus suurenesid aga 11%.

Kartuli tarbimine on viimastel aastatel järjepidevalt langenud ja seda eelkõige loomasöödana kasutamise vähenemise arvelt. Kui 2005. aastal oli kartuli tarbimine kokku 229,1 tuhat tonni (sellest loomasöödana 44,2 tuhat tonni), siis 2009. aastaks oli see vähenenud 29,8% ehk 160,7 tuhande tonnini (loomasöödana 12,7 tuhat tonni).

Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduri Luule Tartlani hinnangul oli kartulitaimede kasvamine 2010. aastal keerulisem ning saak sõltus rohkem kui tavaliselt mahapaneku ajast, sordist ja kasvukohast. Varase kartuli kattelooriga katnud tootjad said hea, kuid hiljem maha pannud ja katteloori mittekasutanud tootjad said vähese saagi. Kuum ja kuiv suvi pani kartulitaimede kasvu seisma ja taim puhkas ning selle tulemusena jäid mugulad väikeseks, kuigi pesas oli neid palju. Kartulivõtu aeg oli 2010. aastal paar nädalat tavalisest hilisem, kuna kuival suvel puhanud ja alles sügiseste vihmadega kasvama hakanud kartulimugulal ei jäänud koor kinni. Paiguti segasid sügisesed vihmad kartulivõttu, eriti Lääne-Eestis, kuna vihmavesi ujutas vaovahed üle ning tehnikaga põllule ei pääsenud.

Probleemiks kujunes 2010. aastal kartu­limugulate suur nakatumine harilikku kärna (Streptomyces scabies), sest Eestis kasvatatakse kartulit kunstliku niisutuseta ja haigus levib just kuival perioo­dil. Harilik kärn vähendab aga seemne- ja toidukartuli kvaliteeti ning suurendab nakatumist teistesse mugulahaigustesse (nt märgmädanik), vähendades sellega kartuli säilivust.

Rohusöödad

Ühe- ja mitmeaastaseid söödakultuure kasvatati 2010. aastal 204,5 tuhandel hektaril (sh 3600 hektarit seemnekasvatuseks). Söödakultuuride pind suurenes võrreldes 2009. aastaga 54,6 tuhande hektari võrra ehk 36%. 2010. aastal oli saak haljasmassikaalus 2 159,5 tuhat tonni, mis on 2009. aastaga võrreldes 242,1 tuhande tonni võrra ehk 13% suurem. Haljasmassi saagiks hektari kohta kujunes 2010. aastal 10,6 tonni, mis on 17% vähem kui 2009. aastal.

Loodusliku- ja pikaajalise rohumaa pind oli esialgsetel andmetel kokku 192,8 tuhat hektarit, mis jääb eelmise aasta pinnaga võrreldes samaks.

Avamaaköögivili

2010. aasta avamaaköögivilja kasvupind oli 2700 hektarit, mis on 4% väiksem kui 2009. aastal. 2009. aasta head saagid langetasid toodangu hinda ning see tõi kaasa kasvupindade vähendamise ning mõnede kasvatajate puhul ka tegevuse lõpetamise. Kõige rohkem kasvatati avamaaköögiviljadest 2010. aastal kapsast (600 hektarit) ja porgandit (600 hektarit), kuid mõlema kasvupind vähenes võrreldes 2009. aastaga 14%.

Avamaaköögivilja kogusaak oli 53,7 tuhat tonni mis on 9% väiksem kui 2009. aastal. Kõige rohkem toodeti porgandit (21,4 tuhat tonni), mille saak oli 2% suurem kui 2009. aastal ning kapsast (14,7 tuhat tonni), mille saak oli 22% väiksem kui 2009. aastal. Kapsa väiksem saak oli tingitud kapsa kasvupinna vähenemisest ning kasvuaegsetest ebasobivatest temperatuuridest ja kuivusest. Porgand talub kuivust kapsast paremini ning kasvab ka kõrgematel temperatuuridel.

Viljapuu- ja marjaaiad

2010. aastal oli viljapuu- ja marjaaedade üldpind 7,2 tuhat hektarit, mis on 1,1 tuhande hektari võrra ehk 13% väiksem kui 2009. aastal. Õuna- ja pirnipuude kasvupind vähenes 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 14%, luuviljaliste kasvupind 11% ning marjaaedade kasvupind 23%. 2010. aasta viljapuu- ja marjaaedade üldpinnast moodustasid õuna- ja pirniaiad 50% ning marjaaiad 39%.

2010. aastal oli puuviljade ja marjade kogusaak 3,3 tuhat tonni, mis on 6,5 tuhande tonni võrra ehk kolm korda väiksem kui 2009. aastal. Õuna- ja pirnisaak oli neli korda väiksem kui 2009. aastal. Negatiivset mõju viljapuu- ja marjaistanduste saakidele avaldas 2010. aasta talvel valitsenud pakane, mis kahjustas õiepungi ning tüvesid.

Loomakasvatus

Seisuga 31. detsember 2010 oli Eestis 236 tuhat veist, sh 96 tuhat piimalehma, 373 tuhat siga, 85 tuhat lammast ja kitse ning 2 023 tuhat kodulindu. Kodulindude arv oli 13%, lammaste ja kitsede arv 6%, sigade arv 2% ja veiste arv 1% suurem ning ainult piimalehmade arv 1% väiksem kui 2009. aastal samal ajal.

Piimatootmine

2010. aastal suurenes võrreldes eelmise aastaga piima kogutoodang ja keskmine piimatoodang lehma kohta, tõusis piima kokkuostuhind ning säilis piima kõrge kvaliteet.

Piima toodeti SA andmetel 2010. aastal 675,7 tuhat tonni, mis on 4,7 tonni võrra ehk 1% enam kui eelmisel aastal. Lehma kohta lüpsti keskmiselt 6 977 kg, mis on 139 kg enam kui eelmisel aastal.

2010. aastal realiseeriti piimatööstusele 603,9 tuhat tonni 4,1% rasva- ja 3,3% valgusisaldusega piima, millest kuulus eliitsorti 63%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Tööstustele realiseeritud piima kogus vähenes eelmise aastaga võrreldes 8,4 tuhande tonni võrra ehk 1%. Kokkuostetud piim moodustas piima kogutoodangust 89%. Toorpiima osas toimus ka väljavedu - Leetu ja Lätti.

Lihatootmine

2010. aastal müüdi lihatöötlemisettevõtetele või tapeti majapidamistes 110,4 tuhat tonni (eluskaalus) loomi ja linde, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,7 tuhande tonni võrra ehk 2% vähem.

Sealiha

2010. aastal kasvas sigade arv, kuid vähenes sealihatoodang. Sealihatoodang eluskaalus oli 63,5 tuhat tonni, mis on 0,6 tuhande tonni võrra ehk 1% vähem kui eelmisel aastal. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 2010. aastal 407,7 tuhat siga ning neist saadi 31,9 tuhat tonni liha, mis on 21,1 tuhat siga ja 976 tonni rohkem kui eelmisel aastal.

Veiseliha

2010. aastal veiste arv kokku kasvas, kuid vähenes veiseliha toodang. Veiseliha toodang eluskaalus oli 22,6 tuhat tonni, mis on 16% vähem kui 2009. aastal. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 38,7 tuhat veist ning saadi 9 tuhat tonni liha. Võrreldes 2009. aastaga vähenes tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud loomade arv 2,8 tuhande võrra ja liha saadi 681 tonni vähem.

Lambaliha

2010. aastal kasvas nii lammaste ja kitsede arv kokku kui ka lihatoodang. Lamba- ja kitseliha toodang (eluskaalus) oli 1 866 tonni, mis on 13% rohkem kui 2009. aastal. Tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapeti 4500 lammast ning saadi 85,7 tonni liha. Võrreldes 2009. aastaga suurenes tunnustatud lihatöötlemisettevõtetes tapetud loomade arv 1400 ja saadud liha kogus 29,1 tonni võrra.

Linnuliha

2010. aastal kasvas nii lindude arv kui ka linnuliha toodang. Linnuliha toodang (eluskaalus) oli 22,4 tuhat tonni, mis on 1900 tonni võrra ehk 9% rohkem kui eelmisel aastal.

Munatootmine

2010. aastal toodeti 184,5 miljonit muna, mis on 11,2 miljonit muna võrra ehk 6% enam kui eelmisel aastal. Keskmine munatoodang kana kohta oli 265 muna, mis on kõrgem kui viimase viie aasta keskmine.

Piima ja liha kokkuostuhinnad

Piima keskmine kokkuostuhind oli 2010. aastal 4 337 kr/t, mis on 1 050 kr/t ehk 32% kõrgem kui 2009. aastal. Detsembris maksti piima eest keskmiselt 4 815 kr/t, mis on 1 134 kr/t ehk 31% rohkem kui eelmise aasta detsembris.

Veiseliha keskmine kokkuostuhind oli 2010. aastal 26 426 kr/t, mis on 573 kr/t ehk 2% kõrgem kui eelmisel aastal. Veiseliha kokkuostuhind oli detsembris keskmiselt 25 689 kr/t, mis on 66 kr/t ehk 0,2% kõrgem kui eelmise aasta detsembris.

Sealiha keskmine kokkuostuhind oli 2010. aastal 23 574 kr/t, mis on 1 409 kr/t ehk 6% madalam kui eelmisel aastal. Sealiha kokkuostuhind oli detsembris keskmiselt 23 845 kr/t, mis on 190 kr/t ehk 0,8% kõrgem kui eelmise aasta detsembris.

Liha kokkuostuhindade osas viimasel paaril aastal väga suuri muutusi ei toimunud, kuigi sealiha kokkuostuhind, mis 2009. aasta augustist hakkas langema ning saavutas 2010. aasta aprillis viimaste aastate madalaima taseme (22 870 kr/t), oli detsembris veidi kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal.

Piima kokkuostuhind on viimastel aastatel aga väga palju muutunud (joonis 3). 2008. aasta aprillist alanud kokkuostuhinna langus jätkus 2009. aasta keskpaigani (juulis maksti piima kg eest alla 3 krooni), kuid alates 2009. aasta augustist on piima kokkuostuhind pidevalt tõusnud.

Põllumajandussektori 2010. aasta esialgsed majandustulemused põllumajanduse majandusarvestuse (EAA) metoodika alusel

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuseks koos tootetoetustega kujunes 2010. aasta esialgsetel andmetel 9,95 miljardit krooni (636,2 miljonit eurot), millest taime- ja loomakasvatustoodanguga seotud toetused moodustasid vaid 0,7% (69,3 miljonit krooni).

Taimekasvatustoodangu väärtuseks kujunes 3,99 miljardit krooni ja loomakasvatustoodangu väärtuseks 4,98 miljardit krooni.

Taimekasvatustoodangu osatähtsus kogu majandusharu toodangus moodustas 2010. aastal 40%, loomakasvatustoodangu osatähtsus 50% ning põllumajanduslike teenustööde ja lahutamatu mittepõllumajandusliku kõrvaltootmise osatähtsus kokku 10%. Põllumajandussaaduste väärtuse struktuuris moodustas loomakasvatustoodangu väärtus 55% ja taimekasvatustoodangu väärtus 45%, kusjuures suurima osa (31%) moodustas toorpiima väärtus.

Vahetarbimise (kajastab kõikide tootmisprotsessis sisendina kasutatud kaupade ja teenuste e muutuvkulude väärtust) väärtuseks kujunes 2010. aastal esialgse hinnangu kohaselt 6,26 miljardit krooni (399,9 miljonit eurot), mis on võrreldes 2009. aastaga suurenenud 2%.

Sisendite hinnatõus oli I-III kvartalis küll suurem, kuid IV kvartalis väiksem kui toodangu tootjahindade tõus, mistõttu vahetarbimise osatähtsus põllumajanduse majandusharu toodangus moodustas 63%.

Seega jäi põllumajandustootjatel 2010. aastal 37% toodangu väärtusest kulumi ja tootmistegurite kasutamise katmiseks ning investeeringute tegemiseks.

Põllumajandussektori majanduslik olukord 2010. aastal paranes. Taimede kasvuperioodi esimesel kolmandikul valitsenud jahedad ja sajused ilmad, mis asendusid erakordselt kuuma ja kohati liigkuiva saagi valmimisperioodiga, vähendasid taimekasvatussaaduste toodangu mahtu 5%, kuid II poolaasta hinnatõus suurendas toodangu väärtust. Samuti taastus piimasektoris piima kokkuostuhinna 32% tõusu tulemusel peaaegu 2008. aasta sissetulekute tase. Majandusharu toodangu väärtus suurenes küll 10 protsendipunkti enam kui kulutused, kuid brutolisandväärtus jäi siiski veel 2006. aasta tasemele. Toote- ja tootmistoetuste 32% suurenemise tulemusel jäi netolisandväärtus faktorhinnas vaid 10% madalamaks kui 2007. aastal.

tsetoetused ja täiendavad otsetoetused

Otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi makstakse põllumajandusega tegelevatele isikutele Euroopa Liidu Ühise Põllumajanduspoliitika I samba raames. Eestis on otsetoetuste maksmisel rakendatud ühtse pindalatoetuse skeemi (ingl Single Area Payment Scheme) koos täiendavate otsetoetustega, mida saavad kuni 2013. aasta lõpuni rakendada ainult nn uued EL liikmesriigid. Ühtne pindalatoetus (ÜPT) on lihtsustatud skeem, kus EL eelarvevahenditest eraldatav otsetoetuste kogusumma jagatakse taotlemise aastal heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes olevate toetusõiguslike põllumajandusmaa hektarite arvuga. EL eelarve vahenditest makstav otsetoetuste tase on arvutatud vastavalt 30. aprillil 2004 ELis kehtinud toetustele ja liikmesriigile määratud toetusõigustele ning see summa suureneb aasta-aastalt jõudes 2013. aastal 100%-ni. 2010. aastal maksti Eestis otsetoetusi, v.a energiakultuuri toetust 70% tasemel ja täiendavaid otsetoetusi sai juurde maksta üldreeglina 100% tasemeni.

Tabel 1. Otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste määratud summad aastatel 2004–2010, mln kr

 2004200520062007200820092010
Otsetoetused EL eelarvest332,17431,96532,44630,96795,85959,751 135,22
ÜPT332,17431,96532,44630,96790,16946,61 099,9
Piimasektori eritoetusxxxxxx19,01
Energiakultuuritoetusxxxx5,6913,1716,31
Täiendavad otsetoetused EE riigieelarvest394,81338,26529,10691,46760,86444,24539,58
Põllumajanduskultuuri kasvatamiseks*205,04160,36292,32214,03213,94122,56x
Põllumajanduskultuuride täiendav otxxx103,32116,5275,37244,92
Heinaseemne täiendav otxxxx0,800,810,83
Ammlehma kasvatamiseks*76,857,5213,6020,5728,1417,5426,78
Veise kasvatamiseks* 55,2559,15xxxx
Veise täiendav otxxx93,28113,9269,7989,00x
Piimalehma kasvatamiseks*108,79109,66157,51xxxx
Piima täiendav otxxx252,17276,80150,45168,02x
Ute kasvatamiseks*4,135,476,538,098,905,997,20
Ute täiendav otxxxx1,851,732,81
Kokku toetused726,98770,221061,541322,411556,711403,981674,80

*taotlemise aastal tootmise kohustusega seotud täiendavad otsetoetused
Allikas: PRIA, PM

Otsetoetused ja täiendavad otsetoetused 2010. aastal

2010. aastal rakendati esmakordselt piimasektori eritoetust, mille eesmärgiks on säilitada tootmistase majapidamistes, kus on 100 ja vähem piimalehma ning saartel asuvates majapidamistes, mis ei oma tasuta püsiühendust piimatööstust omava piirkonnaga. Samal ajal lõpetas EL energiakultuuritoetuse maksmise, sest nõudlus maailmaturul energiakultuuritoodete järgi on tõusnud ja vajadust selle sektori toetamiseks enam ei ole.

Lisaks suurenes 2010. aastal ka toetuste tootmisest lahtisidumine 2008. aastal läbiviidud „tervisekontrolli" otsuste rakendamisel ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendav otsetoetus seoti lõplikult tootmisest lahti.

Otsetoetusteks ja täiendavateks otsetoetusteks määrati 2010. aastal 1 674,8 miljonit krooni, mida on 19,3% enam kui 2009. aastal (tabel 1) ja 2,3 korda enam kui 2004. aastal. EL eelarvest makstavad otsetoetused suurenesid 18,2% ja täiendavad otsetoetused 21,5% võrreldes 2009. aastaga. Täiendavatest otsetoetustest määrati 2010. aastal 54% loomakasvatusele ja 46% taimekasvatusele.

Kokku on aastatel 2004-2010 määratud otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi 8,5 miljardit krooni, millest 60,5% on määratud EL eelarve ja 39,4% Eesti riigieelarve vahenditest. Kindlustustoetus

Kindlustustoetusega hüvitatakse osaliselt väikese ja keskmise suurusega põllumajandustootjale kindlustusmaksed, mis on tasutud kindlustusandjaga sõlmitud kindlustuslepingu alusel kindlustustoetuse perioodil.

2010. aasta eelarves oli kindlustustoetuseks eraldatud 700 tuhat krooni ning taotlusi esitati 18, mis on 6 taotluse võrra vähem kui 2009. aastal.

Toetust taotleti 2010. aastal 7 701 looma kindlustamise eest, mis on 7 595 looma võrra vähem kui eelmisel aastal. 2008. aastal tekkis toetusõigus kogusummas 220 818 krooni, mis maksti selles mahus ka välja. 2009. aastal tekkis toetusõigus kogusummas 612 768 krooni, aga kuna eelarves oli eraldatud vaid 200 000 krooni, siis võrdelise vähendamise alusel vähenes toetussumma kolmandiku võrra. 2010. aastal tekkis toetusõigus kogusummas 275 363 krooni, mis maksti ka selles mahus välja.

Põllumajandustootjate majanduslik olukord põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) alusel

Analüüs on toodud 2009. aasta andmetel, kuna raamatupidamisandmeid 2010. aasta kohta saab koguda alles eeloleval suvel ning need avaldatakse 2011. aasta detsembris.

Maamajanduse Infokeskusr (MMIK) 2010. aastal väljaantud kogumiku "Põllumajandustootjate majandusnäitajad 2009" alusel (http://www.maainfo.ee/data/files/Raamat_2009.pdf) oli põllumajandusettevõtte keskmine majanduslik suurus 2009. aastal 21,4 ESÜ (Euroopa Suurusühik) ehk nende toodetud keskmine standardkogutulu oli 401 tuhat krooni. Suurimad olid 133 ESÜ-ga sea- ja linnukasvatusettevõtted. Keskmiselt oli põllumajandustootjal 126,6 hektarot põllumajanduslikku maad (sellest 59,5% renditud). Pool põllumajandusmaast oli söödakultuuride all ja ligikaudu kolmandikul kasvatati teravilja. Tööjõudu kasutati ettevõttes keskmiselt 2,5 aastaühikut (1 aastaühik = 2 200 töötundi), millest 51,7% moodustas omanike tasustamata tööjõud. Kõige tööjõumahukamad olid sea- ja linnukasvatusettevõtted, kus töötas keskmiselt 9,8 töötajat.

Kogutoodangut (sh toetused v.a investeeringutoetus) saadi 2009. aastal 11 382 krooni põllumajandusmaa hektari kohta, mis on 993 krooni ehk 8% vähem kui 2008. aastal (joonis 7). Toetused moodustasid kogutoodangu (sh toetused v.a investeeringutoetus) struktuuris 21,7%. Kogukulud olid 2009. aastal 10 792 krooni ha kohta, mis on 250 krooni võrra ehk 2% väiksemad kui 2008. aastal. Seega investeeringuteks ja tootmise arendamiseks jäi 2009. aastal 590 kr/ha, mis on viimase viie aasta madalaim tulemus.

Keskmine netolisandväärtus (NLV) tööjõuühiku (tjü) kohta ettevõttes oli 2009. aastal 125 471 krooni, mis on 20% vähem kui 2008. aastal. Viimase viie aasta (joonis 8) võrdluses oli NLV tjü kohta ilma toetusteta 2009. aastal kõige madalam ning koos toetustega 2005. ja 2006. aasta tasemel.

Põhjalikuma põllumajandussektori 2010. aasta ülevaatega saate tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel aadressil http://www.agri.ee/.