Üks perspektiivsetest suundadest Eesti põllumeestele võiks olla toidukaera kasvatamine. Samuti tuntakse huvi tatra kasvatamise vastu. "Järjest enam otsitakse võimalusi teravilja töötlemiseks ja väärindamiseks, et anda kasvatatud saagile suuremat väärtust,“ lisas Koppel.

„Eestis on teravilja kasvupinna suurendamine keeruline, kuna oleme seotud Euroopa Liidu reeglitest tuleneva püsirohumaade säilitamise kohustusega. Samas on praegu paljud loomakasvatajad tootmist lõpetamas ja sooviks jätkata teraviljakasvatusega,“ rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.

Viimase viie aasta jooksul on kaunviljade kasvupind Eestis pea neljakordistunud ja saak kasvanud üle viie korra. Nn rohestamise nõuete tulemusel kiirenes möödunud aastal kaunviljade pinna kasv veelgi. Kasvanud on ka kvaliteetse toiduherne nõudlus. Eestis võiks ühtlasi arendada ka toiduks kasutatava soja kasvatamise suunda, millele annaks arengutõuke soja lisamine rohestamise raames aksepteeritud kultuuride nimekirja. Kaunviljakasvatuse areng toob olulist keskkonnakasu, aitab parandada mullaviljakust ja suurendada kodumaiste proteiinsöötade kättesaadavust Eesti loomakasvatajatele.

Täna toimuval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorumil analüüsitakse turuolukorda ja otsitakse võimalusi sektori efektiivsuse tõstmiseks.

Teravilja kasvupind on suurenenud

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati 2015. aastal teravilja kokku 350 400 hektaril. Aastaga on teravilja kasvupind suurenenud 5%. Teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 66% ja taliteraviljad 34%. 2015. aastal kujunes teravilja kogusaagiks läbi aegade rekordiline 1,54 miljonit tonni, mis on eelmise aasta kogusaagist 26% enam. Teravilja kogusaagist moodustas nisu 53%, oder 36% ning kaer ja rukis kumbki 4%. Teravilja keskmine hektarisaagikus ulatus esmakordselt üle nelja tonni 4382 kilogrammini. Taliviljade keskmine saak oli aga koguni üle viie tonni hektari kohta.

Maailma teraviljasaak on väga hea olnud juba kaks aastat järjest, mis on viinud ka maailma teraviljavarude rekordilise tasemeni. See omakorda on muutnud ekspordivõimalused ebasoodsamaks ja surve teravilja hinnalanguseks püsib.

Maaeluministeeriumi foorumiks valminud ülevaatest selgub, et käesoleval saagiaastal ületab Eesti teravilja toodang sisemaist tarbimist juba üle kahe korra. Viimaste aastate head saagid on märgatavalt suurendanud isevarustatust ja ekspordivõimet. 2015. aastal suurenes teravilja ja –toodete ekspordi koguseline maht aastaga 49% võrra 875 tuhande tonnini. 2015. aastal eksporditi Eestist 150 miljoni euro väärtuses teravilja ja -tooteid. Olulisemad sihtturud meie teraviljale ja –toodetele olid Alžeeria (18%), Saudi Araabia (16%) ja Iirimaa (7%).

Statistikaameti andmetel on viimase viie aasta jooksul aasta-aastalt vähenenud rapsi kasvupind. Möödunud aastal kasvatati rapsi 70 800 hektaril, mida on aasta varasemast 11,5% vähem ja viie aasta võrdluses lausa viiendiku võrra vähem. Rapsi kogusaak on tänu oluliselt paranenud saagikusele siiski tõusnud. Möödunud aastal ulatus rapsi kogusaak 196 300 tonnini, mida on aasta varasemast 18% rohkem ja viie aasta võrdluses lausa 36% rohkem.