Riigi ulukikahjukulu vast 30 000 eurot
Ministeerium avalikustas mulluse jahiseaduse alusel välja antava määruse eelnõu eelnõude infosüsteemis (http://eelnoud.valitsus.ee) eelmisel reedel, kooskõlastustähtaeg on tänane päev.
Määrus reguleerib, kuidas hinnata ja hüvitada uluksõraliste (põder, punahirv, metskits, metssiga) tekitatud kahju põllukultuuridele ja metsas okaspuudele. Kord on tähtis puhkudel, kui jahimehed ja maaomanikud pole omavahel sõlminud maa jahindusliku kasutamise lepingut. Lepingus lepitakse ise kokku, kuidas kahjustuste korral käituda ja pole vaja määrust järgida.
Riigi kulud
Üldiselt on ulukikahju hüvitajad lepinguid mitte sõlminud jahiseltsid, kuid vähemal määral on kahjude hüvitajaks riik keskkonnaameti kaudu. Need on juhud, kui kahju tekib aladel, kus riik on jahipidamist piiranud, kui kahju tekib jahipiirkonnaga liitmata jahimaal vms. Määruse seletuskirjas on, et “keskkonnaametil on kavas viia nende alade pindala miinimumini”.
Selleks liidetakse alasid jahipiirkondadega, leevendatakse võimalusel kaitsealade jahipiiranguid jne.
Vaatamata sellele võib riigil tekkida kahju hüvitamise kohustus, näiteks kui kusagil on jahipiirkonna kasutusõiguse luba tunnistatud kehtetuks ja uut pole veel välja antud. Seletuskirja järgi võib pindala, kus kahjude hüvitajaks on riik, jääda 300 ha piiresse. Arvestades maksimumhüvitist 100 €/ha, võiks riigil kuluda hüvitisteks 30 000 eurot aastas.
Ainult teatiseala
Kahjustuse võimalik hindamine ja hüvitamine hakkab määruse järgi toimuma vaid nendel aladel, mille kohta maaomanik on jahimeestele (teatud juhtudel keskkonnaametile) esitanud ulukikahjustuste ennetamise teatise. Teatis esitatakse 1. maiks ja selles märgitakse ära alad, kus kahjustuste oht on eriti suur.
Metsas hüvitatakse vaid okaspuudele tekitatud kahju ja selleks loetakse “ladvavõrse kärpimist, taimede maapinnast eemaldamist, puu murdmist ja tüve koorimist alates 1/5 puu dia-meetrist”. Hüvitamise määr ühe puu kohta on näiteks ladvavõrse kärpimise korral 0.13 €, alla 2 meetri kõrguse puu koorimisel või murdmise korral 1 € jne.
Kahju ei hüvitata, kui uuendataval metsamaal on vähemalt 1500 või puistus esimeses ja teises rindes kokku 1200 kahjustamata okaspuud hektari kohta.
Nii Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts kui Eesti
Erametsaliidu juhatuse esimees Aira Toss ütlesid esmaspäeval, et arutelu määruseteksti üle alles käib ja võimalikke märkusi pole veel sõnastatud.
“See on küll selge, et hüvitus määruse korra alusel on maaomanike jaoks nii-öelda tagumine variant, kuna see tagab vaid osalise hüvituse,” nentis Aira Toss, kes seetõttu maaomanikele soovitab kindlasti pigem sõlmida jahimeestega maa kasutamise leping.
