Konkreetselt nimetas Laht seda, et bioohutusmeetmeid peavad rakendama kõik seafarmid, ka kõige väiksemad, desomatid peavad olemas olema kõigil lautadel ning sigade väljaspidamise reegleid tuleb oluliselt karmistada. Siiani pole neid meetmeid kõigis väikestes farmides rakendatud.

Seakasvatajad tegid maaeluminister Urmas Kruusele ka ettepaneku, et labor, kus sigade Aafrika katku diagnoositakse, võiks praeguses olukorras avatud olla ka nädalavahetusel, et diagnoosi kinnitamisega ei tekiks viivitust. Ministeerium on lubanud selle probleemi lahendamisega tegeleda.

Edasi on vaja töötada teemaga, kas ja kuidas finantseerida ja kompenseerida seakasvatajatele bioohutusmeetmete rakendamine. "Sügise saabused ei lähe olukord mitte kergemaks, vaid hoopis raskemaks. Sest sigalaid on vaja kaitsta ka lindude ja näriliste eest," sõnas Laht.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai sõnul saab riik seakasvatajatele finantsabi anda n-ö kolmes suunas.

Esiteks on võimalik toetada neid kasvatajaid, kelle farmides on katk juba sees, sigade hukkamisel, korjuste hävitamisel ja rajatiste desinfitseerimisel. Laias laastus, sõltuvalt sellest, kui paljud sigalad tabanduvad, võib kompensatsioonisummaks ühe sea kohta kujuneda kuni 100 eurot.

Seda tehtaks lähtudes tauditõrjeseadusest ja vahendid leitakse tõenäoliselt reservfondist.

Teiseks on võimalik toetada neid väikekasvatajaid, kes soovivad seakasvatussektorist väljuda. Rahaline kate selleks on võimalik leida Maaelu Arengukava investeeringumeetmetest, mille taotlusvoorud on tänavuseks aastaks küll lõppenud, kuid pole välistatud nende taasavamine.

Kolmandaks on võimalik kompenseerida ka majanduslikku kahju, mis tekib, kui sealiha hind veelgi langeb. Kompenseerimine kuni kolme kuu vältel tuleb kõne alla siis, kui hind langeb tuntavalt.