Rikastunud Yaris
Üks mõte mitmest on kindlasti see, et väike auto pole see päris õige. Meil tundub olevat piisavalt jõukust (või vähemalt usume nii!), et suurt autot liisida, talle küllal kütust osta. Ning mis ka tõsi, meil on piisavalt suuri parkimisplatse ning sirgeid teeääri, kuhu auto parkida.
Ometi müüakse meilgi väiksemaid masinaid neile, kes kompleksides ei vaevle ning lubavad endale vaimset luksust olla väiksema auto omanik.
Sellel teemal tahab sõna sekka öelda järjekordse uuenduse läbinud Toyota Yaris, mille ajalugu ulatub 15 aasta taha.
Alustame välimusest. Kõlab ehk omalaadse vanasõnana, aga uus Yaris on Yaris mis Yaris. Ta eristub selgelt teistest, ka oma margiperekonna autodest, säilitades siiski Toyotale ja iseendale omased disainijooned.
Võib nõustuda väitega, et auto välimus on arenenud pisut kartlikust teelepöörajast hoogsama ja enam emotsioone tekitava suunas. Tuues võrdluse inimsuhetega võib nentida, et muudatuste lisandudes laiendab Yaris oma võimalike partnerite valikut.
Pealegi on Yaris oma Aasia päritolu pale pööranud Euroopa suunas, seda juttu kuulete Toyota ideoloogidelt igal sammul.
Auto sisemus muudatusi ei paku, aga küsimus on ka selles, et kas oleks vaja. Materjalid on väidetavalt paremad, kinnitada võin, et kõik tundus tõesti tipp-topp.
Need, kes Yarise uuendused põhjalikumalt läbi kaevanud, tõstavad esile 7-tollise ekraaniga Toyota Touch 2 multimeediasüsteemi, mis toimib ka tahavaate kaamera ekraanina.
Nüüd aga peamine, selles segmendis ainulaadne pakkumine – hübriid.
„Linnas on võimalik liigelda pea hääletult väga väikse kütusekuluga, samas pole piiranguid sõiduulatuse osas nagu elektriautodel,“ hindab Toyota Baltic AS tehnikaasjatundja Erik Landõr.
Tõsi ta on. Küsimus on vaid selles, kuidas hübriidid Eesti autopoodides kaubaks lähevad, seda vahepealse elektriautode laine tingimustes..
Siiski lähevad: jaanuarist augustini on Toyota Eestis müünud 126 hübriidautot, neist 31 Yarist, 79 Aurist, 7 Priust, 6 Prius+ ja 3 Prius Plug-in Hybridit. Yariste ja Auriste müügist moodustasid hübriidid vastavalt 25,4% ja 18,1%.
Teistel tootjatel jääb müüdud hübriidautode hulk ühekohaliste numbrite piiresse.
Aga prooviks selle Yarise uue hübriidiga esmalt sõita.
Üks on muidugi juba ette selge: kihutajate sõjarelv Yaris, ka uuendatud Yaris, pole. Jah, 120 km tunnis kiirteel talle üle jõu ei käi, pealegi püsib auto ka selle tempo juures kenasti juhi kontrolli all, aga eks see gaasipedaali rõhumine ikka veidi nagu sunnitöö on.
90 km tunnis on Yarisele aga nagu loodud. Automaatkastiga hübriidile annad pedaaliga märku ja ta läheb. Eriti linnas, kus liikuma hakkamisi on liigagi palju ning tippkiirusel jõudu nõutakse väga harva.
Seega, kui sõitjatele auto ruumikusest piisab, siis miks mitte valida just hübriid? See peaks teid 100 km kaugusele viima 3,3 liitri bensiiniga, seda 1,5-liitrise mootori juures.
Kes hübriidi pelgab (hoidku selle eest, et koguni põlgab), selle kuuldes võib uuenenud Yarise (või Yariste) kasuks argumenteerida tõsiasjaga, et kõikide mootorite kütusesäästlikkust on parandatud.
Esile tõstmist väärivad müüjate väitel ka Yarise turvavarustus – seitse õhkpatja, sealhulgas juhi jalgade kaitseks – stabiilsuskontroll ja rehvirõhu kontrolli süsteem.
Hinna poolest asuvad Yarise hübriidid enamasti ülevalpool teisi lahendusi, 16 000 – 18 000 euro kandis.
