Robotiga Soome, mahekarjas

Nõustajad käisid eelmise aasta lõpul Soome robotlautu vaatamas. Lehmade tervisele ja psüühikale on robotlüps kindlasti hea ning seda saab kohaldada ka mahetootmisele.

Esiteks vaadati Kati Saarineni ja Marko Räsäneni robotlauta Hyvinkääs.

Karjas on 120 lehma ja noorkari. Uus robotlüpsiga laut valmis 2010. aastal. Enne oli talu 30 lüpsilehmaga. Karja juurdekasv saadi sisse ostetud ja ise üles kasvatatud lehmvasikatega. Toodetakse 1,35 mln l piima ja müüakse 1,3 mln liitrit. Praegu on kolm lüpsirobotit. Eesmärk on veelgi suurendada lüpsikarja.

Viljadest kasvatatakse kaera, nisu ja otra ning rüpsi. Vilja säilitatakse muljutud konservviljana. Proteiiniallikana kasvatatakse lehmadele söötmiseks põlduba. Robotist saavad nad granuleeritud segasööta, mis ostetakse sisse. Söödalisandina saavad lehmad 300 ml propüleen­glükooli kuni tiinestumiseni.

Toetusi saab talu teraviljadele 580 €/ha, põldoa ja rüpsi puhul üle 600
€/ha. Maa hind ostmisel on 9000 €/ha (mõni aasta tagasi 12 000–13 000 €/ha). Maa rent maksab 100–800 €/ha.

Talu on Riihimäki meierei ühistu liige, mis omakorda on Valio liige.

Sarnane on ka Pauli ja Anne Sipilä talu Kuivantos. Neil on tavatootmise robotlüpsiga farm, kus lehmi karjatatakse.

13. põlvkond peab talu ja Pauli on peremees olnud kolm aastat. Uus laut valmis 2007. aastal ja maksis 750 000 – 40% saadi investeeringuks toetust. Enne oli 20 lehma ja 30 ha põldu, nüüd 60 lehma ja 130 ha põldu. Sööda valmistavad
nad ise ja pakuvad teenust ka väljas­poole talu. Pauli on õppinud talupidamist: kolm aastat tehnika osa ja aasta talujuhtimist.

Piima müüakse üle 500 000 l aastas. Piima eest saadakse 41 senti liitrilt ja toodang on 9,7 tonni lehma kohta. Pauli Sipilä kasvatab äärširi ja holsteini tõugu lehmi. SRA alla 250 (Soome JKK järgi), baktereid alla 50 ja rasva valgu pealt boonust. Kasum on aastas ca 20 000 €.

Erinevalt eelmistest karjatab talu loomi põhimõtte pärast – lehmade heaolu tagamiseks. Kella 8–17 on lehmad karjamaal, kust saavad vabalt karjamaa ja lüpsiroboti vahel käia. Seejärel jälgitakse, et lehmad, kes pole lüpsil käinud, suunata lüpsirobotisse esmajärjekorras. Ka talvel käivad lehmad väljas.

Roboti külastatavus lehma kohta on 2,5 korda ööpäevas. Kui söödalaval antavas söödas on rohkesti tärklist, ei taha lehmad hästi robotis käia.

Robot pluss mahe

Peltomäki robotlüpsiga talus toodetaksegi mahepiima. Suund mahepiima tootmisele võeti 2009. aastal ning tunnustus saadi 2011. Arja Peltomäki peab farmi üksi: abikaasa töötab Porvoos.

2009. aastal valmis uus laut. Lüpsirobotiga lüpsmine algas oktoobris.

Söötmine käib söödalavalt statsionaarse söödamikser-jagajaga, lüpsirobot on Lely Astronaut A3, laudas on restpõrand ja sõnnikut eemaldab Lely Discovery.

Üleminekul uude lauta oli 28 lüpsilehma, 49 mullikat (üle 6 k) ja 11 vasikat. Nüüd on 70 lüpsilehma, kokku 145 looma.

Toimib nelja välja külvikord: kolm aastat rohumaa ja üks aasta oder allakülviga. Läga laotatakse kevadel ja pärast niitmist 20–30 t/ha. Mullaproovid tehakse igal aastal ja vastavalt sellele toimub väetamine. Lisaks väetatakse lihakondijahuga.

Kõige raskem oli üleminek: kui mahetunnustust veel ei olnud, ent mahenõudmisi pidi täitma. Kui tavapiima eest saadakse 39–45 eurosenti liitrist, siis mahepiima eest 60 senti. Arja soovib oma ettevõtet laiendada ja tulevikus hakata ise piima töötlema mahepiimatoodeteks.

Kõik põllud on lauda lähedal. Ka talvel saavad lehmad väljas käia.

Teadusuuringud

Külastati ka Helsingi Ülikooli Viikki katsefarmi, mis on üks kolmest. See on endine talukoht, mis tegutsenud ürikute järgi aastast 1550. Helsingi Ülikooli alla on kuulunud 80 aastat. Laut on ehitatud aastal 1938 ja renoveeritud 2007. aastal robotlüpsile. Individuaalsöötmine toimub spetsiaalsetest kaaluga söödakünadest. Kogu sööt kaalutakse ja söömiseks kuluv aeg mõõdetakse. Samuti joogivesi: kogus ja aeg.

Söödalavalt saadav söödaratsioon on tasakaalustatud toodangule 35 l/p – robotist saavad lehmad, kes käivad neli korda päevas lüpsil, kuni 8 kg jõusööta. Keskmine toodang on 11 000 liitrit lehmalt. Piima eest saab 45 s/l.

Hästi on korraldatud vasikate söötmine. Neli-viis päeva saavad nad emapiima ja siis kuni kaks kuud jootmisautomaadist piimaasendajat. Samal ajal saavad ka starterit nii palju, kui soovivad. Kui starter on ees kogu aeg, ei ahmi vasikad rohkem, kui isu järgi söövad. Lisaks on ees hein. Edaspidi saavad nad starterit 2 kg päevas pluss silo. 14–15kuuselt lähevad seemendusele.

Lehmadel on GPS-seadmed, mis aitavad üles tähendada lehmade liikumise. Praegu lastakse lehmad ka mõneks tunniks karjamaale.