Rohkearvulistest kitsekarjadest on järel riismed
Järvamaa jahindusklubi juhatuse liige Mati Hõbemägi ütles, et metsa läheb tonnide kaupa vilja, silo ja heina, et loomadel hinge sees hoida ning tänu sellele ei ole piirkonnas näha ka nälginud või lausa nõrkenud loomi.
“Ligi kümme tonni on see kogus, mis praegu meil nädalas metsa läheb,” arvutas Hõbemägi, kes haldab Imavere vallas Järvamaal Eistvere jahimaja.
“Alla viie tonni ei ole mõtet nädalas metsas toitu viiagi,” märkis Hõbemägi, viidates metsas valitsevale raskele olukorrale, mis mõnel pool on läinud nii hulluks, et leitud on juba nõrkenud kitsede korjuseidki.
Tõrva jahiseltsi esimees Kalle Moosus ütles, et surnud kitsi nende piirkonnas leitud pole, kuid ka seal viiakse metsa tonnide kaupa toitu ning lükatakse sügavasse lumme sihte.
Nädalavahetusel korraldas Tõrva kultuurimaja metsloomade aitamisaktsiooni, mille käigus koguti mitusada kilo porgandeid, õunu, kartuleid ja muud juurvilja. Toodi ka suurte kottidega kuivikuid, mis praegusel ajal marjaks ära kuluvad.
“Talv on raske ja nõrgemad lähevad välja,” sõnas Moosus, kelle sõnul hakkas metskitsede arvukus vähenema juba suvel, nüüd on varasematest suurtest kitsekarjadest kohati järel vaid riismed.
Et soolapuudus ajab kitsed vahel lausa maanteedele pandud kloriide lakkuma, siis on jahimehed metsa viinud hulgaliselt soolakive, mis mineraalidepuudust leevendada aitaks.
Raskete lumeolude tõttu eelistavad loomad rohkem paigal püsida, et energiat säästa ning kitsi näeb väljadel sumpamas harva. Metssea põrsad liiguvad metsas emise sabas, kes ees rühmates lumme paraja vao jätab. Nii kitsed kui metssead eelistavad hoida end söögiplatside lähedusse ning pikki tiire ette ei võta.
Võru Jahimeeste Seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et karm talv toob tavapärasest enam toiduotsingul kitsi elamute lähedale.
“Palju on nähtud elamute juures ka nõrkenud loomi,” lausus ta. “Silma on jäänud ka loomakorjuseid, nõrgemad organismid ei pea lihtsalt tänavusele talvele vastu.
