Mäenõlval on renoveeritud vana talumaja, avar siseõu viib alla orgu, kuhu on rajatud tiik, kaugemal asuvad viljapuuaed ja marjapõõsad. Perenaine Eve on siin talus ilumeelega kiviaedu moodustanud ja kive veeretanud, peremees Romet Rässa aga toimetanud põldudel, rajades uudismaad ja laiendades haritava maa piire.

Praegune Habemiku talu on ideaalses korras. Ajalooline talumaja kõrgub kui uhke häärber, lilleklumbid kaunistavad siseõue. Tööstushoonete ümbrus on asfalteeritud, moodsa tehnika jaoks on eraldi laohoone, kus masinad sirges rivis varju all, igal pool on tunda hoolsat peremehekätt. “Ise teen kõik tee- ja metsaääred ka puhtaks ning aitan talvel ka vallateid lahti lükata,” teatab peremees.

“Algul olid siin maja ümber vaid takjad ja ohakad – mitu aastat rassisime, ei saanud talust õieti väljagi,” lisab perenaine Eve.

Habemiku talu on pereettevõte, kus peremees Romet Rässa majandab FIEna koos pojale kuuluva OÜga Ever Invest.

Peremehe jutust koorub välja see, kui oluline on talle oma talu ajalugu, edasi kanda talu järjepidevust, olla oma eelkäijate vääriline.

Peremees kannab talu järjepidevust


“Vanaisa saadeti perega Siberisse, sealt ta tagasi ei tulnudki. Minu isa oli kolmene, kui Siberisse saadeti,” ütleb Romet Rässa.

Tema vanaisa sünnikodu asus praegusest veidi kaugemal, aga kuna sealkandis olid kehvad savised maad, soetas vanaisa 1936. a teise talu praegustele maadele. Elumaja kerkis 1939.
aastaks.

Rometi vanaisa majandas väga võimekalt ja laiahaardeliselt – kahes talus saja hektari maaga, ehitatud olid abihooned ja tuuleveski. Sõda ja lahingud Võnnu kandis aga tegid ühe talu maatasa.

“Ära taheti lammutada ja mujale vedada ka 1939. aastal ehitatud hoonet, aga lõhkujate kirved ei hakanud majale peale,” sõnab Rässa. “Vanaisa oli majale nii tugeva katuse pannud, et ükski kirves ei aidanud, katus oli valtsitud ja kokku joodetud, nii ei saadudki majast jagu.”

Rässad tulid 1997. aastal ajaloolist talu taastama. Esimene põld oli 7 ha ja sinna külvati rukist. Peremees meenutab esimest viljakoristust. “Kombaini ei olnud, autot, kuivatit ei olnud – midagi ei olnud. Üks külamees lubas appi tulla, aga see oli ka kadunud. Lõpuks oli rukis juba pooleldi varisenud, kui koristada saime.”

Nüüd on Rässa ligi kahekümne aastaga rajanud eeskujuliku teraviljakasvatuse koos kaasaegse tehnikaga.

Peres kasvab kaks poega ja tütar. Vanem poeg Siim õpib maaülikoolis, 14aastane Mikk ja 12aastane Melani käivad Võnnu keskkoolis, perenaine Eve töötab lisaks talule Võnnus juuksurina.

“Rõõmu teeb see, et uue kombainiga toimetab Siim, õppides niimoodi hindama tehtud töid ja tegema plaane edaspidiseks,” näeb pereisa Romet poegades suuri abilisi.

Maaparandus aitab rekordsaake saada


“Tänavused saagid on minu jaoks rekordilised,” rõõmustab Romet Rässa. Peremees juhib kibekiirel ajal kuivatitöid ja logistikat. Habemiku talus on 70 protsenti maadest talivilja all. Kasvatatakse nisu, rapsi ja tritikut.

Enamik vilja on juba koristatud ja kõigi kultuuride keskmine saak on toonud rekordi. Nii on tritiku keskmine saagikus tänavu 8 t/ha, talinisu saadi 7 t/ha-lt, talirapsi 4,2–4,3 t/ha-lt.

Kui varasematel aastatel on Habemiku talus saadud 5000 tonni vilja, siis tänavu tuleb tuhat tonni kindlasti lisaks. Praegu on kõik punkrid ja hoidla põrandad vilja täis.

Sügisene viljahinna langus on praegugi tuntav, peremehe sõnul tõotab kasumit tuua varem kõrgema hinnaga fikseeritud viljamüük. Rässa nendib, et juba on rapsihind langenud 50 eurot ja teraviljahind 40 eurot tonni pealt.

Põllul töötab kaks moodsat New Hollandi kombaini, talus on mitu kuivatikompleksi. Koristuspinda on tänavu 1100 ha nii Võnnu, Ahja kui Meeksi vallas.

“Meil on boniteedilt kehvavõitu maad ja põllud ebaühtlase mullastikuga. Siiski meeldib mulle taimekasvatus rohkem kui loomakasvatus, sest siin on riske vähem. Isegi kui hinnad kehvad, on võimalik saaki säilitada ja paremat hinda oodata,” selgitab Rässa. Tema talu on tulundusühistu Kevili liige, müües osa vilja ka ühistu kaudu.

Erilist rõhku paneb Romet Rässa aga maaparandusele, kuuludes ka maaparandusühistusse. Tallu on soetatud unikaalne drenaažipesu masin, millega saab teenust pakkuda teistelegi.

“Meie piirkonnas ehitati maaparandussüsteemid 1960.–1970. aastatel, neid pole aastakümneid hooldatud, paljud torustikud on amortiseerunud, kraavid võssa kasvanud. Drenaažid tuleb korda teha, muidu maid korras ei hoia,” teab Habemiku talu peremees.

Habemiku talu tegemistes, mille ajalugu ulatub sajandi taha, on aeg näidanud, et põlise maamehe visadust ei suuda murda ka Siberisse küüditamine või talumaja kirvega lammutajad. Romet Rässa on oma esiisade vääriliselt üht talumajapidamist tõelise peremehetundega edasi
arendanud.

Tartumaa tublim teraviljakasvataja
Jaan Sõrra Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees

Romet Rässa tegutseb Tartu maakonna äärealal Võnnu vallas, olles sealkandis pea ainuke suurem põllumees. Ei ole palju neid, kes endale uudismaad teevad, aga Habemiku talu ümberkaudsed maad on kõik üles haritud.

Romet Rässa on väga arukas ja hoolas põllumees, omandab pidevalt uusi teadmisi. Ja mitte kusagil pole ma näinud sellist korda ning töökultuuri kui tema ettevõttes. Pere vanem poeg käib juba isa jälgedes, tegutsedes samuti põllumajanduses.

Ega igal aastal teraviljakasvatajal hästi ei lähe, samas tegeleb Rässa kõrvalharuna maaparandusega. Nii et kui on kehvemad aastad, aitavad maaparandustööd raske aja üle elada.


MIS TOOB EDU

n Teraviljakasvatus koos

maaparandustöödega.

n Majandab koos perega.

n Mitmendat põlve

taluperemees.

Kandidaat
KANDIDAAT Romet Rässa Habemiku talu

Võnnu vald, Tartumaa.

Teravilja- ja rapsi­kasvatus, kaeve-

ja maaparandustööd, metsamajandus.

Maad kasutatakse

1500 ha, sellest metsamaad 150 ha, omandis 1050 ha.

Teravilja ja rapsi

kasvatatakse enam kui 1000 ha-l. Nisu keskmine saagikus 4–5 t/ha, tänavu 7 t/ha, taliraps 4,2 t/ha, tritik 6–7 t/ha, rekordsaak 8 t/ha.

Kaasaegne põllutehnika, kaks kuivatikompleksi.

Neli töötajat.