Saagikoristus on poole peal. Eelmisel aastal oli pea kogu saak sel ajal juba salves

15. septembriks oli koristatud 57% teravilja, 47% rapsi ja rüpsi ning 49% kartuli kasvupinnast, teatab Statistikaamet.

Eelmise aasta samaks ajaks oli koristatud 91% teravilja, 49% rapsi ja rüpsi ning 50% kartuli kasvupinnast.

Ebasoodsate ilmastikuolude tõttu hilines nii saagi valmimine kui ka koristuse algus mitme nädala võrra. Seetõttu on taliteraviljast koristatud 77% ja suviteraviljast vaid 45%.

Taliviljadest on talinisu koristatud 78% ja rukist 76%, suviviljadest on otra koristatud 63%, kaera 51% ja suvinisu 19%. Talirapsi ja -rüpsi on koristatud 92%, suvirapsi ja -rüpsi aga 8%. Vähe on koristatud ka kaunvilja, vaid 24%.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2017. aastal teravilja 330 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 57%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 4537 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 4389, nisu 4777, otra 4584 ja kaera 3196 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks. Kaunvilja kasvatati 65 800 hektaril ja saagikus koristuspinna hektarilt oli 2670 kilogrammi.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 73 700 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, enamik suvirapsist ja -rüpsist aga veel koristamata. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2953 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 5400 hektaril, millest 49%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 19 025 kilogrammi kartuleid.

Statistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed ja statistiline küsimustik „Saak (andmed 15. septembri seisuga)“.