Saak on kindlustamata
Enne PRIA-le toetusetaotluse esitamist tuli põllumeestel sõlmida leping kindlustusseltsiga. Ehkki riiklik kindlustustoetus oli sisse seatud nii saagi- kui loomakindlustuslepingu sõlminuile kindlustusmaksete osaliseks hüvitamiseks, tegelevad kõik toetuse vääriliseks osutunud 27 taotlejat loomakasvatusega, sest viljasaake ei kindlusta Eestis ükski kindlustusselts.
"Saagikindlustuslepingut pole võimalik sõlmida - niisugust toodet Eesti turul pole!" nentis PRIA riiklike toetuste büroo juhataja Liina Tilk, lisades, et kui kindlustada saaks ka viljasaake, olnuks toetuse taotlejate hulk kindlasti suurem.
Taotluste menetlemisel selgus ka, et abikõlblikke kindlustusteenuseid põllumajandusettevõtjatele osutasid kaks kindlustusfirmat: AS If Eesti Kindlustus ja Ergo Kindlustuse AS.
Ida-Virumaa viljakasvataja Aare Vent tunnistab, et soovis kevadel kindlustada kultuure, mille puhul on kulutused ja riskid suuremad, aga kindlustusfirmadega suhtlemisel selgus kurb tõsisasi: Eestis puudub selline firma, kes kindlustaks põllukultuure.
"Varem oli see võimalus, aga tingimused olid sellised, et polnud mõtet," nentis talupidaja, kelle arvates peaks saagikindlustus olema kohustuslik, sest ilm on muutunud ettearvamatuks. "Äärmusest äärmusesse - põuast üleujutuseni, normaalset suve ei mäletagi enam."
PRIA riiklike toetuste büroo juhataja Liina Tilga sõnul on PRIA makseagentuur ega saa mõjutada kindlustusseltside tootevalikut. Ka ei pea kindlustusseltsid PRIA-le põhjendama, miks viljasaake ei kindlustata.
ELi ühise põllumajanduspoliitika reformimise käigus võib muutuda saagi kindlustamine põllumeestele kohustuslikuks. Põllumajandusministeeriumi andmeil peaks vastav ELi määrus allkirjastatama aasta lõpus.
Praegu püüavad ministeerium ja PRIA meelitada põllumehi sõlmima kindlustuslepinguid toetusega.
Miks te ei sõlmi saagikindlustuslepinguid?
ERGO kindlustusdirektor Sven Freiberg: Lõpetasime saagikindlustuse pakkumise 2004. aastal, kuna huvi selle vastu oli väike - aastas 25 põllupidajat. Nii ei tekkinud kindlustuseks vajalikku kriitilist mahtu, et seda kindlustustoodet arendada ja pakkuda. Näeme sellel kindlustusliigil Eestis tulevikku siis, kui see on põllupidajatele kohustuslik, näiteks läbi toetussüsteemide. Ajal kui saagikindlustust pakkusime, hüvitas ERGO kokku 4 miljoni ringis, ca miljon krooni aastas.
If Eesti Kindlustuse varakindlustuse vanemtootejuht Merko Kimsto: Oleme seisukohal, et Eesti väiksust arvestades saab saagikindlustus hästi toimida vaid kohustusliku kindlustusliigina, kus kõik põllumehed kindlustavad saagi ja kogutud kindlustusmaksed moodustavad piisava fondi kahjude hüvitamiseks. See tagab kindlustusseltside huvi töötada kiiremas korras välja vastav toode.
If pakub lisaks tootmishoonete ja masinate kindlustamisele näiteks metsa ja kariloomade kindlustamise võimalust. Nii metsa kui kariloomade kindlustajaid on suhteliselt vähe, kuid kahjusid on palju. Viimastel aastatel on seltsi poolt tehtud hüvitiste maht ületanud kogutud kindlustusmakseid, seega on tegu põllumeestele igati kasuliku kindlustusega.
Kariloomade ja metsa kindlustamise kogemustele tuginedes näeme, et vabatahtliku kindlustusliigina saaks saagikindlustusest üliväike nišitoode. Väikese kindlustuslepingute mahu pealt kogutud kindlustusmaksed ei suudaks katta saagikindlustuse toote arendamise ja haldamise, müümise, hüvitiste suuruse kindlaksmääramise ja hüvitiste väljamaksmisega kaasnevaid kulusid.
