Noorepoolne mees hakkas pärast sõjaväest tulemist majandama oma isa tagasi saadud talumaadel. Upa põllutöökoolis oli ta omandanud põlduri kutse. Ajapikku osteti vabu maid juurde ning nüüd majandatakse 200 hektaril.

“Kui oleks vabu maid, laieneks veelgi,” ütleb Tänav, lisades, et praegu see siiski mõttekas poleks – piiri paneb ette kuivatusvõimsus. Ka neljameetrise heedriga Claasi kombain vajaks sel juhul väljavahetamist.

Korraliku saagi saamiseks on oluline viljavaheldus ja taimede stabiilne väetamine “Saaremaal läheb talivilja ka välja, kuid kui sügisel korralikult väetist paned, siis ikka talvitub ka,” sõnab ta.

Võistluspõllul tegi Tänav varase külvi ning kohe ka umbrohutõrje, peaaegu samal ajal, kui vili võrsuma hakkas. Sellele järgnes haigustõrje. “Tahtsin veel taimekaitset teha, kuid oder viskas nii äkitselt pea välja, et see jäi tegemata,” tunnistab mees.

Toomas Tänav kasvatab kõiki vilju. Praegu on suviviljad väikeses ülekaalus, kuid mees tahaks suvi- ja taliviljade vahekorra võrdseks ajada. Tänav on kogenud ka seda, et saagikad viljasordid ei talu kehva maad, ja mitte alati ei anna taim sellist saaki, mida lubab saagikirjeldus. Pettumusi tuleb viljakasvatuses aeg-ajalt ikka ette ning palju sõltub ka sellest, kui riskialdis keegi parasjagu on.

Enam kui kümme aastat vilja kasvatanud mees tõdeb, et selle ajaga on põlluharimises tehnoloogia palju muutunud. “Kooliaegsest tarkusest pole kuigi palju abi, kogu aeg tuleb õppida ja kõik lollused tuleb omal nahal ära kogeda,” ütleb ta.

HINNANG
Mart Toomsalu Scandagra Eesti Saaremaa müügiesindaja
Saarlased oskavad maad hoida ja hinnata

Toomas Tänav on mees, kes oma tööd ja tegemised alati hoolega läbi mõtleb ja planeerib. Tänav on alati osa võtnud meie talvistest infoseminaridest ja suvistest Saaremaa põllupäevadest. Ta ei ole häbenenud oma põlde põllupäevadel ka teistele näidata, ja põllud on Toomasel ikka korras olnud. Nii olid ka tööd tänavusel võistluspõllul korrektselt ja õigeaegselt tehtud.

Seeme puhiti Celest Trio nimelise puhtimisvahendiga. Puhisele lisas ta biopreparaate, mis aitavad kaasa taime kiirele algarengule. Kasvuajal pritsis põldu veel kahel korral haiguste vastu, kusjuures esimene haigustõrje Bell Superiga oli ajastatud odra kõige õrnemasse, võrsumise kasvufaasi, kui tuleb võidelda võrklaiksusega.

Umbrohutõrjeks valis Toomas kahe herbitsiidi – Granstari ja Primuse segu, mis oli tänavu jällegi õnnestunud valik, kuna ei põhjustanud sellel hooajal muidu sageli esinenud pritsimiskahjustusi. Paagisegudes oli oma koht ka leheväetisel, mida anti kahel korral. Toomase ettevõttes ei ole loomapidamist ning seepärast peab hakkama saama ilma orgaanilise väetiseta. Seda hoolikam ja täpsem tuleb olla granuleeritud mineraalväetiste ning leheväetiste kasutamisel. Toomas kasutab kombikülvikut, et kõik väetises sisalduvad toitained saaksid ikka õige koha peale.

Natuke peab õnne ka olema, sest kasvuregulaatori pritsimise otsustas Toomas sellel korral tegemata jätta. Odral olid juba ohted väljas ja selles faasis võib kasvuregulaator saaki kahjustada.

Mullad on Saaremaal õhukesed ja kevadel niiskus mullast kiire kaduma. Lisaks on põllud enamasti väiksemad ja kivisemad kui mandril. Seda enam väärib tunnustust Saaremaa meeste oskus põllumaad hinnata ja korras hoida, ning kerge see ei ole.