Säästev metsandus on maaelu arengu peamine tugisammas
Vaatamata globaalsele suundumusele seoses raadamisega katavad metsad üle 42% ELi maismaast. Metsa biomassist (peamiselt puidust) saadakse pool ELi taastuvenergiast.
Selle olulise loodusvara kaitsmiseks kutsutakse ELi uues metsastrateegias üles haldama metsamaid säästvalt, parandama konkurentsivõimet ja looma töökohti. Strateegia eesmärk on muuta ELi kodanike elukvaliteet paremaks, parandades vaba aja veetmise võimalusi ning kaitstes samas ökosüsteeme, bioloogilist mitmekesisust ja keskkonda.
Ühendatud lähenemine
Need eesmärgid saavutatakse metsahalduse tervikliku lähenemise abil, koondades asjaomased poliitikavaldkonnad nagu maaelu areng, ettevõtlus, keskkond, kliimamuutused, teadusuuringud ja arendustegevus ning bioenergeetika.
Uue strateegia käivitamisel ütles ELi maaelu arengu volinik Dacian Cioloş, et säästev metsahaldus, millega tagatakse metsade kaitse, on maaelu arengu peamine tugisammas ning uue metsastrateegia üks põhimõtteid.
Suurenenud nõudluse leevendamine
Uue strateegia avaldamisele eelnes kaks aastat konsultatsioone ning koostööd komisjoni, liikmesriikide valitsuste ja peamiste sidusrühmade vahel. Strateegia asendab 1998. aastast pärineva strateegia. Ta peab vastama suurenenud kaubanduslikele ja vaba aja veetmise nõudmistele ning viimase 15 aasta jooksul toimunud poliitilistele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele muutustele.
Uues strateegias arvestatakse ka kliimamuutuste toimet metsade tundlikele ökosüsteemidele. Lõuna-Euroopas mõjutavad temperatuuritõus ja põud madalamatel mägialadel kasvavaid puuliike.
Komisjon on avaldanud ka kava, et aidata tõhustada metsandusel põhinevaid tööstusi, eelkõige puidutöötlemist ja paberitootmist. Sektor pakub tööd umbes 3,5 miljonile inimesele ELis ning selle aastakäive on kuni 500 miljardit eurot, olles komisjoni jõupingutuste tulipunktis majanduskasvu tekitamisel ja töökohtade loomisel.
