Sadamad laadivad kollast hernest laevadele
Eesti viljakaupmehed laadivad laevu nii Pärnu, Paldiski, Tallinna (BLRT ja Bekkeri), Muuga (Stivis, MGT, Transiidikeskus), Kunda kui Sillamäe sadamast. Lisaks osaletakse ka Läti ja Leedu suurtest sadamatest – Klaipedast, Ventspilsist, Riiast jm lähtuvate laevade täitmises. Tänagi laaditakse Muuga sadama transiidikeskusest hernelaeva.
Laaditakse nii trümmi kui konteinerisse
Eesti suurimal vilja eksportijal Baltic Agrol on laetud seitse laeva, ent tootejuhi Timo Sildvee sõnul on laevatamisperiood alles alguses.
„Mingi koguse oleme saanud müüa kõiki kultuure. Kuna söödanisu on kõige rohkem, siis seda on tänaseks ka kõige rohkem müüdud,“ ütleb Sildvee.
Scandagra tootejuhi Marge Pähkli sõnul on nemad teele saatnud kaks nisulaeva - 15 tuhande tonnine ja seitsme tuhande tonnine, kohe läheb veel 4000 tonnine nisulaev. Praegu on teada, et tehakse ka kolm herne laeva, samuti lähevad Riiast teele maheoa, maheherne ja maherukki laevad.
„Nisu on liikunud Inglismaale ja Iirimaa, hernes läheb Indiasse. Maheoa ja maheherne laevad liiguvad Inglismaale. Maherukki laev läheb Taani söödatehasesse. Maheodra ja mahenisu laevatame Rootsi,“ loetleb Pähkel viljaekspordi sihtriike.
Scandagra saadab laevu välja peamiselt Paldiskist, aga ka Riiast. Väiksemaid laevu tehakse Bekkerist, Pärnust ja Kundast.
Pähkel kiidab Eesti sadamaid: „Kõik on üldiselt väga paindlikud ja kiired. Laevad laaditakse kõikides sadamates isegi kiiremas tempos kui ekspordileping ette näeb!“
Eestivili AS on kokku eksportinud tänavu 50 000 tonni vilja. Osaletud on herne, maherukki, toidunisu, söödanisu ja odra laevade täimisel.
Põllumeeste Ühitu Kevili tegevjuht Meelis Annus selgitab, et majanduslikult on mõistlik teha teiste kaupmeestega koostööd ja vilja müüa suuremasse laeva. „Kevili ja Baltic Agro koguvad Sillamäe sadamasse vilja, seetõttu oleme suure laeva tegemises nendega kokku leppinud. Muuga sadamas oleme juba mitu aastat teinud koostööd,“ ütleb Annus.
Sadamate osas eelistab Kevili neid kohti, kuhu vilja on logistikakulude tõttu kõige soodsam viia. „Kunda on meie Roodevälja terminalile kõige lähemal, seega alla kümne tuhande tonniste laevade korral on ta paremas positsioonis kui teised sadamad,“ märgib Annus.
„Varem sai viljaekspordiks kasutada vaid Muuga sadama viljaterminali. Siis oli tipphooajal täitsa hullumaja – hommikul oli sada autot värava taga,“ räägib Muuga sadama transiidikeskuse tootmisdirektori asetäitja Mart Kangro.
Transiidikeskuses laaditi aga juba eelmisel nädalal kollase herne konteinerid täis, mis siis täna laevale tõstetakse. Pragu täidetakse konteinereid aga juba järgmise laeva jaoks.
Vilja vähe ja hinda vähe
Eesti viljasaak oli sellel aastal on päris kehv. Statistikaameti saagiprognoos on kõigest 1,27 miljonit tonni. Eelmisel aastal oli see number 1,82 miljonit tonni. Eriti suur kukkumine on rapsi osas - 196 tuhandelt tonnilt 117 tuhandele.
Nagu selgitab Marge Pähkel, on pilt maailmas aga hoopis vastupidine: viljasaak oli hea ja hinnad võrreldes eelmiste aastatega madalamad.
„Kui selle aasta söödaviljade kõrgemad tasemed on olnud 150 euro juures, siis eelmisel aastal olid need 20 eurot kõrgemad, 170 eurot sadamates,“ ütleb Pähkel.
Toidunisu hinnad on tema teada Baltikumi siseturul sel aastal samal tasemel või siis kõrgemad, kuna toidunisu tuli Baltikumis vähem.
Söödaoa hind on püsinud samal tasemel mis eelmisel aastal, 150 eurot tarnituna sadamasse. Kuid kui kvaliteet on hea,võib hind jõuda ka 190 juude.
„Kollase herne superhindade aeg sai aga suvel otsa,“ möönab Pähkel. „Hinnad on maailmaturul kukkunud 40 eurot. 255eurosest tonnihinnast on saanud 220 eurot sadamates."
Sama kinnitab ka Meeli Annus. „Suurematel teravilja eksportivatel maadel on taas olnud head saagid ja kaupa turul palju,“ ütleb ta. „Vilja hinnad on eelmise aastaga võrreldes madalamad, lisaks on Eestis nisu kvaliteet madal ja enamus läheb söödaks. Söödanisu on keskmiselt 20 eurot tonni kohta odavam kui toidunisu.“