Taluliit kaebas Riigikogule

ETKL esitas aasta algul pöördumise Riigikogu maaelukomisjonile, paludes abi talu mõiste seadustamiseks. 10. märtsil kohtusidki taluliidu juhid Arvo Veidenberg, Kaul Nurm ja Kalle Hamburg maaelukomisjoni liikmetega. Taluliidul oli mitu ettepanekut, olulisim neist oli välja töötada uus taluseadus, mille kaudu saaks muuta ja täiendada ka teisi seadusi.

Maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotka hinnangul oli komisjon valmis asjaga tegelema. Kuna põllumajandusminister oli kokku kogunud talude probleemid ning edastanud need juriidilise analüüsi tegemiseks Tartu Ülikooli juristidele, otsustas komisjon asja arutada maikuus, kui Tartu Ülikoolis on valminud juriidiline analüüs.

Nüüd novembri lõpul peetud konverentsil pidi aga põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tõdema, et asi on takerdunud. "Meil talud justkui on, aga juriidiliselt neid pole, sest Eesti Vabariigis pole ühtegi juristi, kes oleks valmis talu mõiste lahendama," ütles minister. Ta selgitas, et Tartu Ülikooli juristid loobusid pärast arutelusid koostööst põllumajandusministeeriumiga.

Loole lisab pikantsust see, et põllumajandusministri nõunik Alar Oppar, kes oli aasta algul aktiivne talu mõiste asjaajaja ministeeriumis, pühkis aprillis ministeeriumi tolmu jalgelt ja kadus kalandusfirmasse.

"Talu seadustamisel juriidilise isikuna on mõtet vaid juhul, kui Eesti ühiskond soovib toetuste abil eelistada pereettevõtlust ja ühistuliikumist. Kuna selline tahe on aga 20 aastat puudunud, siis ongi tänaseks talu problemaatika taandatud FIEdest talunike probleemideks," kommenteeris Oppar tagantjärele.

"Talus tuleks elamine tootmisest eraldada, et taluperel jääks pankroti korral vähemalt elumaja alles," arutles põllumajandusminister, lisades, et kõigi nende probleemide lahendamine kuulub rahandus- ja justiitsministeeriumile.

 "Oleme koostöös justiitsministri ja rahandusministriga püüdnud neid küsimusi arutada, aga kiiret lahendust siin kindlasti ei ole, sest probleem on palju keerulisem, kui esmapilgul tundus," rõhutas põllumajandusminister.

Talupidajad ei tunne seadusi

Talumeeste nurin, et FIEna talu pärandada ei saa ja maksukoormus on ebaõiglane, paneb imestama fienduse üht suurimat asjatundjat, ettevõtluskonsultant Olavi Kärsnat.

"Võlaõigusseadus ja maksukorralduse seadus võimaldavad ühtmoodi ja maksuprobleemideta ettevõtet - aga seda ju talu on - üle anda nii pärimise korras kui elavalt inimeselt elavale inimesele ja ka äriühingule," teatas Kärsna ja soovitas veel kord tudeerida tema artiklite seeriat "Kui talu läheb isalt pojale" (vt ML, 20. ja 27. märts, 10. aprill 2008).

"Kui inimesed omavahel läbi ei saa ja mõte varast neil mõistuse peast viib, läheb elu raskeks alati, kuulugu see vara siis FIE-le või äriühingule. Ükski seadus ei kaitse inimesi tüllimineku eest, ka talu kui ühistu erivorm mitte," lisas Kärsna.

Ka on Kärsna hinnangul kummaline talunike soov saada sotsiaalmaksu eest saadavaid asju ilma seda maksmata. "Olen aastaid rääkinud, et sõlmige abikaasaga tööleping, kui ta niikuinii talus töötab, et see on kasulik mõlemale. Aga selle peale pööritatakse silmi ja hakatakse üle kere värisema," oli Kärsna nördinud.

Alar Oppar võttis vaidluse kokku mõttega: tegelikult on riigi sõnum olnud pikka aega talunikele see, et tehku oma talud osaühinguteks.

Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas on seda meelt, et ilmselt peaks seadusandjad paremini läbi töötama FIEde vastutuse, maksustamise, pärimise ja muud teemad. Sel moel saaks ka talupidajad kõik vajalikud tagatised. "Eraldi tasuks kaaluda ka piiratud osalusega ühistu varianti, aga siin peavad vastuse andma väga kõrge lennuga juristid," möönis Kalev Kotkas.

Kuigi paljud talupidajad on jätkuvalt veendunud, et talu on lisaks ettevõttele ka elustiil ja ideoloogia, ei usu suur osa neist enam, et talu mõistest veel asja saab ja et keegi hakkaks nende pärast seadusi muutma.

Ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rõhutas, et olulisem kui talu juriidiline määratlus on talu enda elujõulisus ja soov areneda.


Talunike kui FIEde probleemid

- Talu üleandmine või pärandamine tervikvarana.

- Talupidajal kui FIE-l lasub täisvastutus, mis paneb taluniku riskima ka oma isikliku varaga.

- FIEst taluniku puhul käsitletakse kogu talu tulu töötasuna ja sellelt tuleb maksta maksud

- Täiskasvanud pereliikmed on sotsiaalsete garantiideta.

Talu kui ühele perekonnale kuuluv ettevõte võiks olla piiratud liikmelisusega ühistu erivorm. Nii muutuks talu juriidiliseks isikuks, mille omanikeks on talupere liikmed ja juhiks peremees. Vanem põlvkond arvatakse nende surma korral talu (ühistu) liikmest välja ning lapsed ja lapselapsed ning nende perede liikmed saaksid tulla talupere liikmeks. Vara kuulub ühistule kui juriidilisele isikule ja üle antakse vaid talu juhtimine.

Allikas: ETKLi juhatuse ülevaade talu mõistest Riigikogu maaelukomisjonile

Miks talu pole juriidiline isik?


IVARI PADAR, rahandusminister


Usaldan talu mõiste muutmise ja seadustamise küsimuses oma kolleege põllumajandusministrit ja justiitsministrit. Kindlasti ei ole tegu ainult juriidilise küsimusega, vaid ka emotsionaalse teemaga ning lõpliku lähenemise kujundamisel peaks sõna- ja kaasarääkimisõigus jääma ka talupidajatele endile.


REIN LANG, justiitsminister


Seda teemat arutasime pikalt ja põhjalikult koos põllumajandusministriga. Selle tulemusena jõudsime ühisele arusaamisele, et talu uue ettevõtlusvormina seadustamine ei ole otstarbekas ega vajalik. Küll on aga väga küsitav FIEde kohta käiv õiguslik regulatsioon. Mina ei majandaks talu FIEna, vaid korraldaks selle kindlasti ümber muuks ettevõtlusvormiks.


Probleem on seaduste kehvas tundmises, mitte nende puudumises.