Liikmesriikidel on olnud alates 2001. aastast aega, et põllumajanduses kehtestaks vastavad eeskirjad. Kolm liikmesriiki (Ühendkuningriik, Rootsi ja Luksemburg) on praeguse seisuga näidanud, et nende õigusaktid juba vastavad peatselt rakenduvale keelule, ning muude liikmesriikide komisjonile esitatud andmetest ilmneb, et ajaks, mil keeld jõustub, rakendab seda veel 16 riiki.

ELi tervise- ja tarbijaküsimuste volinik John Dalli ütles: „Euroopa tarbijate ootused toidu kvaliteedile on kõrged ja põllumajandustootjate nõudmised konkurentsil põhinevate võrdsete võimaluste osas samuti. Nende ootuste ühtesobitamine majanduslikult keerulisel ajal on raske ülesanne. Liikmesriikidel on olnud kõnealuse direktiivi sätete rakendamiseks aega 12 aastat. Komisjon kasutab oma seaduslikke volitusi ja hakkab võtma meetmeid nende vastu, kes emiste pidamise eeskirju ei täida.”

Individuaalsulgude keeld kehtestati eelkõige selleks, et tulla vastu ELi tarbijate soovile parandada toidu kvaliteeti ja loomade tervist. See tähendab olulist edasiminekut loomade heaolus ning oli liikmesriikide, komisjoni ja parlamendi ühine otsus, mis lähtus usaldusväärsetest teadusandmetest, et individuaalsulgudesse surutult on emiste heaolu tõsises ohus. Põllumajandustootmise uue süsteemi lisaväärtusena väheneb vastsündinud põrsaste suremuse määr ning suureneb emiste produktiivsus.

Otsus keelata emiste pidamine individuaalsulgudes on jätnud farmidele piisavalt aega selle rakendamiseks ja investeerimiskulude hajutamiseks pikemale ajavahemikule.