Löök allapoole vööd

Vihmanni sõnul on maisi seemnekulu 100 eurot hektari kohta. Kui veel arvestada juurde põllu ettevalmistamine, lägalaotus, väetis ja saamata jäänud saak, siis seda arvu ei oska Vihmann hetkel veel välja mõeldagi.

“Seemnekulu pole määrav, aga olen planeerinud talvesöödaks 2000 tonni maisisilo. Ükski muu kultuur sellist haljasmassi ei anna, ja kui ka rohusööt tuleb kehv, siis mis ma talvel lehmadele annan?” küsib põllumees.

Vihmann nimetab sellist ootamatut searünnakut löögiks allapoole vööd. Ta teadis, et sead käivad sügiseti oma osa võtmas, ja külvas 10 ha rohkem kui oma karjale vaja. Lisaks oli ta jõudnud soetada tuhande euro eest karjuseposte ja -nööri, et põllule elektritara ümber teha.

“Metssigade arv on väljunud kontrolli alt,” ütleb mees. Kui varem oli sigu näha harva, siis nüüd on karjad paisunud 30−40pealisteks.

“Jahimehed söödavad sigu talvel, nad on nõus isegi ostma viljajääke sigade tarvis. See talvine söötmine on läinud üle mõistuse,” räägib Vihmann. Ta leiab, et nuumamine tuleb ära lõpetada ja tema jahimeestele edaspidi enam vilja ei anna ega müü.

Sel nädalal on jahimehed öösel vahti pidanud ning seetõttu pole sead rohkem käinud. Aga Vihmann möönab, et mehed käivad ju päeval tööl ega jõua igal ööl sigu passida.

Abi uuest jahiseadusest

Riik ei näe ette metssigade tekitatud kahju hüvitamist. Kompensatsiooni saab vaid kiskjate tekitatud kahju eest.

“Sigade rohkuse põhjused on seadusandluses, mis soosis jahimeeste soovi hoida metssigade arv kõrgel. Riik määras küttimismahud. Metssigade aina laienenud lisasöötmine ja emiste hoid on viinud juurdekasvu suureks ning metssigade arvukuse väga kõrgele,” räägib Keskkonnateabe Keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil.

Ta selgitab, et 1. juunil jõustub uus jahiseadus, mis annab õigusliku aluse arvestada jahinduse korraldamises, sealhulgas ka metssigade arvukuse kujundamisel, maaomanike huvidega.

“Metssigade arvukust tuleb lihtsalt vähendada, ja seda eriti neis piirkondades, kus kahjustused suured. Maakondades hakkavad toimetama jahindusnõukogud, kus on esindatud ka maaomanikud. Need hakkavad küttimist suunama,” räägib Männil.