Siiani pole rullsilo kilet pakendiks kuulutavat seadust siiski muudetud.

“Meie soov ja eesmärk oli mitte seadust muuta, vaid probleem kui selline lahendada,” väidab põllumajandusminister Seeder nüüd, lisades, et nad on pidanud läbirääkimisi, kas pakendiseaduse rakendamise ja tõlgendamise osas on võimalikud põllumeestele soodsamad lahendused.

Eesti seadus on ikka karmim

Seedri sõnul on jõutud kahe lahenduseni. Esiteks ei pea põllumehed taaskasutamata silokile eest eelmiste aastate eest tagantjärele pakendiaktsiisi maksma. Teiseks ei loeta silotranšeedes kasutatavat kilet enam pakendiks.

“Põllumehed saavad aru, et rullsilo kile on pakend ja see peab minema taaskasutusse, mitte prügimäele,” kinnitab Seeder.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialisti Marika Sihti sõnul tuleb põllumajandustootjal koguda silorulli kile kokku, anda see kokkulepitud teenustasu eest üle jäätmekäitlejatele ning nõuda vedaja käest taaskasutustõendit üleantud rullsilo kile kohta.

Aktsiisi tuleb maksta siis, kui üleantud kogus, mille kohta on saadud taaskasutustõend, ei kata pakendiseaduses sätestatud taaskasutusmäära. See on 55% kasutatud rullsilo kile massist. “Kui see nõue on täidetud, siis aktsiisi maksta ei tule,” selgitab Siht.

Tema sõnul käib silokile teemal praegu arutelu kõikides ELi liikmesriikides.

“Paljud riigid on seisukohal, et silokile ei peaks pakend olema,” selgitab Marika Siht.

“Aga need on alles arutelud ja praegu kehtib meil Eestis kord, et rullsilo kile on pakend ja selle jaoks tuleb sõlmida taaskasutusleping või maksta aktsiisi,” lisab Siht.

Eesti Pakendiringluse juhataja Aivo Kanguse sõnul maksab nendega lepingu sõlminud põllumeestele silokile taaskasutuse teenus 108,6 eurot tonn.

Aktsiis taaskasutamisest üle 20 korra kallim

Need ettevõtjad, kes ei ole taaskasutamist organiseerinud või lepingut sõlminud, peavad maksuameti kontrollile vahele jäädes maksma plasti puhul pakendiaktsiisi 2500 eurot tonni kohta.

Maksu- ja tolliamet (MTA) kontrollib seda koostöös keskkonnainspektsiooniga.

MTA avalike suhete juhi Anne Osveti sõnul on nende Põhja maksutollikeskus kontrollinud tänavu kolme põllumajandusettevõtet, kuid neis ei ole silokile osas rikkumisi tuvastatud.


Millised on võimalused silokilest vabaneda?

Kalle Grents, Ragn-Sellsi teenusejuht

Suur osa põllumehi ei tea endiselt, mida kasutatud silokilega teha või kuidas oma kohustusi täita. Mõned põllumehed viivad silokile lihtsalt prügilasse ja maksavad ise selle eest palju. Prügilasse viimise hind on keskmiselt 60% kallim kui taaskasutusse suunamine.

Põllumees saab pakendiseadusest tulenevaid kohustusi väga lihtsalt ise täita – kogub silokile kokku, annab üle jäätmekäitlejale ning saadud taaskasutustõendi alusel tõendab kohustuste täitmist. Tõend vabastab põllumehe silokile pakendiaktsiisi maksmisest (1 tonn = 2500 eurot). Lisaks seaduse täitmisele saame silokilet taaskasutusse suunates anda oma panuse keskkonna hoidmisesse.

Lisaks silokilele saab taaskasutusse suunata ka võrku, mida silo pallimisel kasutatakse. Oluline on tagada, et võrk ja silokile oleksid eraldi. Silokile peab vastama puhtusenõuetele. Ka võrk peaks olema enam-vähem tühjaks raputatud. Võrgust saab uuesti nööri, võrku, plastkaste. Silokile läheb näiteks prügikottide tootmiseks.

Silokilet on võimalik ära anda seitsmes Ragn-Sellsi käitluskohas.