Sobiva rapsikoogi kõrge hind pärsib mahepiima tootmist
“Esialgu kehtis Eestis luba, et mahetootmises võib kasutada viis protsenti tavasööta ja sinna sisse mahtus rapsikook ilusti ära,” räägib Pajumäe mahetalu peremees Arvo Veidenberg. “2008. aastal aga kehtestati mittemaheda suhtes nulltolerants ja rapsikooki enam anda ei saanud. Piimatoodang hakkas kohe kukkuma.”
Leidmaks olukorrast väljapääsu, külvas Veidenberg maha talirüpsi. Ta hakkas seda jahvatama koos viljaga ning sai piimatoodangu tagasi. Nüüd on tal rüpsi mahedana kasvatamisel juba mitme aasta kogemus. “Kõige paremini läks esimene aasta, vist oli algaja õnn,” ütleb Veidenberg muiates.
Rapsikasvatajate suurim mure on satikad
Kui talvitumine õnneks läheb, on talirüps õlitaimedest Eestis mahedana kasvatamiseks kõige sobivam. Miks ja kuidas, sellest rääkis Soome konsulent Reijo Käki mahepõllumajanduse sihtasutuse korraldatud õppepäeval Olustveres.
Rapsi ja rüpsi kahjustavad kevadel maakirbud ning suvel hiilamardikad. Nendega võitlemiseks õieti muud teed polegi kui keemilised tõrjevahendid, mida mahepõllumehed aga kasutada ei tohi. Kui palju mardikas põldu kahjustab, oleneb aastast.
Samuti vajab rüps ja eriti raps korralikku väetamist. Ka see on mahedatel tavaväetistega keelatud, samuti ei tohi nad teha keemilist umbrohutõrjet. Küll on olemas spetsiaalselt mahetootmiseks mõeldud looduslikku päritolu väetised ja taimekaitsevahendid.
“Neid kasutada läheb nii kalliks, et Soome talumehel pole neid majanduslikult mõttekas põllule panna,” tunnistab Reijo Käki. “Pigem sobivad need aiandusse ja muudele väiksematele pindadele.”
Ligilähedaselt samasugune on olukord ka Eestis. Isegi kui lubatud loodusliku päritoluga väetise või taimekaitsevahendi hind pole üle mõistus kõrge, teeb selle põllul kasutamise kalliks suur kulunorm.
Asjatundjate selgitusel on talirapsi ja -rüpsi kasvatamine suvikultuuridest parem sellepärast, et nende kasvuaeg ei lange kokku satikate rünnaku tippajaga. Kirpe sügisel, kui rüps tärkab, ei ole, ning varasuvel, kui talirüps õitseb, pole saabunud veel ka hiilamardikate suurim rünnakuaeg.
Põllu aitavad puhta hoida õiged mullaharimisvõtted: näiteks umbrohutõrjeks tehakse kõrrekoorimist ning mahepõldu äestatakse kasvuperioodi jooksul mitu korda.
Vajaliku mineraalainete ja lämmastiku sisalduse tagamiseks mullas tuleb valida õige eelvili. Mahepõldude väetamiseks on lubatud kasutada ka läga.
Maheõlile pole turgu ja srott läheb kalliks
“Mullu toodeti Eestis kokku 360 tonni maherüpsi,” teab tulundusühistu Eesti Mahe tegevjuht Jaan Nõmmik.
Enamik sellest pressiti mahetootmise sertifikaati omavas Oru õlitööstuses ning müüdi firma A-Rehu kaudu Soome põllumeestele.
“Eesti suuremad mahepiimatootjad võtaksid mahedat rapsikooki kohe ja meil poleks mingit vajadust nii palju Soome müüa,” ütleb Nõmmik. “Aga sroti hind on liiga kallis.”
Arvo Veidenberg kinnitab, et tema oleks nõus oma maherüpsi Orule müüma ja sama hinnaga rapsikooki vastu ostma. “Õli eest ma raha ei tahakski, see võiks jääda teenustasu eest,” lisab ta. Praegu on aga Oru kuumpressitud mahesrott ligi kolmandiku võrra rüpsi varumishinnast kallim.
Maherüps varutakse Matifi börsihinnaga, millele lisandub mahekoefitsient. Hetkel on see 14,5%. TÜ Eesti Mahe ostis eelmisel sügisel kokku oma liikmete maherüpsi hinnaga 465–566 eurot tonn.
“Srott on küll tegelikult õlipressimise jääkprodukt, aga peame seda müüma kalli hinnaga – tonn tuleks 600 eurot,” räägib Nõmmik. “Põhjus on selles, et mahedale õlile pole turgu.”
Kuna on väga vähe kohti, kuhu saaks mahedat rapsi- ja rüpsiõli müüa kallima hinnaga, tuleb leppida tavaõli omaga. Hetkel on see Nõmmiku sõnul üks euro liiter.
“Kui saaksime maheõli ära müüa kahe euroga liitri eest, lubaks see srotti odavamalt müüa,” ütleb tegevjuht. Hind, millega loomapidajad mahe-srotti osta jaksaksid, on Nõmmiku sõnul ca 400 eurot tonn.
Suuremaid mahepiimatootjaid, kes mahesrotti kõige enam vajavad, on Eestis tema teada alles jäänud 30 ringis.
Tulundusühistu Eesti Mahe
- Tulundusühistu Eesti Mahe asutati 2003. aastal.
- Asutajaliikmeteks oli 35 talupidajat, osaühingut ja aktsiaseltsi.
- Ühistu eesmärk on liikmete teenindamine tunnustatud mahepõllumajanduslike saaduste tootmisel, käitlemisel, turustamisel ja tulukuse suurendamisel.
- Praegu on ühistus 87 liiget.
- Ühistu liikmed kasvatavad mahedalt teravilja, köögivilja, puuvilja, maitsetaimi, lihaloomi (lihaveised, lambad), piimakarja jne; toodavad mett ja teetooteid, ning kanamune.
- Põhiline on Eesti turg – mahepoed, toitlustajad, turud ja ka suuremad kaupluseketid (Selver, Prisma).
- On ka mõned välispartnerid Lätis, Leedus, Soomes ja Taanis.
Alikas: TÜ Eesti Mahe
