Soe tunne Zoest
Üks sõit Renault Zoe´ga nägi välja niisugune.
Ekraanil on kirjas, et aku laetus on 96% ja sõita saab sellega 118 kilomeetrit.
Kahjuks ei saanud kohe sihtkoha poole kulgema hakata, tuli pisut linnas tiirutada. Kui teekonna-lähtehetk lõpuks tuli ning navigatsioonisüsteemil sihtkoha paika sain, ütles elektroonika, et selle laetuse tasemega soovitud paika välja ei vea.
Valik on minu: et kas soovin teada tee äärde jäävaid laadimispunkte või ei.
Soovisin. Jüris pöörasingi tanklasse ning ühendasin auto ja laadija. Ei olnud sugugi keeruline: klõpsad auto laadimisluugi lahti, eemaldad niiskuskatte, ühendad juhtme, ühendad teise juhtmeotsa laadijasse, näitad aparaadile ELMO kaarti ning vajutad nuppu Start.
Ütlen ausalt, uhke tunne oli. Nagu keskkonnasäästjal või koguni –päästjal.
Kõrval seisis aga üsna kopsaka mootoriga BMW juht ja vaatas toimingut. Ei, mitte üleolevalt, pigem uudishimulikult.
Selle laadimisaja kulutasin tanklapoodi külastades, aga edaspidi sisustasin sundaega hoopis teisiti. Sisustamise peale, muide, peab mõtlema, sest nõndasama juhtme otsas molutada pole mõtet.
Vaatasin internetist, kas sihtkoha lähedal ei leidu mõnd laadimispunkti. Ühesõnaga, et kui nn kodune laadimine tulemusi ei peaks andma, kiirustan kiirlaadija juurde. Õnneks oligi üks selline, Järvamaal Seidla tuuliku kõrval.
Esialgu aga käis asi nii: jõudsin maakoju, harutasin pakist lahti teise sinist värvi juhtme, kus nn koduots. Pistsime selle kuhu vaja ning jäime ootama. Algul kulges kõik nagu unelmates, siis tekkis aga väike tõrge. Nimelt tõsteti köögis elektripliidile pott kuumutamist vajava õunamahlaga. Kaitsmele oli see liig.
Nii tuligi järgmisel hommikul suund Seidlasse võtta. Seal juhtus väike ime: veskimees Hannu ise oli jahvatamas. Ühendasime üheskoos auto laadijaga ning hakkasime jahu tegema. Päikeseenergia abiga, muide, tuult parajasti polnud.
Hilisema sõidu jooksul laadiseime Rakveres, turu platsi ääres. Ostsime jäätised ning istusime purskkaevu ääres. Kui oled elektriautoga, jääb lihtsalt aega ilma ja inimesi vaadata.
Ega Zoel enal midagi viga pole. Täitsa kena auto. Eks raskevõitu muidugi, aku ise 290 kilo, aga see-eest püsib hästi teel. Istumisel polnud ka häda ning tarvilikud kompsud mahtusid pakiruumi.
Kui soovite, võib ta teile pakkuda 88 hj võimsust. Tippkiiruseks pakutakse 135 km tunnis. Siia aga soovitus: ärge seda ihaldama hakake. Esiteks on niisugust kiirust raske saavutada. Teiseks raiskate ilmaasjata jõudu.
Nii et kui tahate kaugemale sõita, kulgege paraja tempoga ning ärge võimalusel nn lisaseadmeid rakendage. Niikuinii on tal ilma teietagi peaaegu 1,5 tonni edasi vedada.
Kui kodus laadida tahate, tuleb arvestada, et terve öö läheb ära. Kiirlaadija juures aga lööte autole poole tunniga paraja eluvaimu sisse.
Kõige selle eest tuleb välja käia 22 000 – 24 000 eurot. Seega: mõtlemisruumi on. Küll mitte nendel, kes kahe tunniga Tartust Tallinna lennata soovivad.
