Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks

Alates 19. sajandi keskpaigast, kui Eestis laiemalt kartulit kasvatama hakati, pole eestlased omal maal keeruliste aegade kiuste enam suuremat nälga näinud. Seetõttu on huvitav ja oluline uurida, kuidas ja millised keskkonnategurid kartuli saagikust mõjutavad, kirjutab ERR.

Triin Saue doktoritöös „Modelleeritud kartulisaak kui kliima varieeruvuse näitaja Eestis”, analüüsitakse, millised keskkonnategurid mõjutavad kartuli saagikust Eesti eri paigus. Mudelis kasutati varase kartulisordi „Maret“ ja hilise „Anti“ parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi näitajaid.

Mudeleksperimentidest tuli selgelt välja, et nende kahe sordi saagikust mõjutab kõige rohkem suvine ilm. Teised keskkonnatingimused ja agrotehnilised võtted (väetamine, künnisügavus) võivad ilmastiku mõjusid vaid veidi leevendada.

Peamine meteoroloogiline tegur, mis Eestimaal kartulisaagi suuruse määrab, on sademed. Seejuures tuleb välja selge vahe Ida- ja Lääne-Eesti vahel. Kuressaares on kartulisaak kehvem kuiva suvega. Tartus on aga vastupidi – saak ikaldub liiga vihmastel suvedel.

Mudeleksperimentide käigus uuriti ka võimalikku kliimamuutuste mõju. Selgus, et varase sordi jaoks on oodata kasvutingimuste halvenemist nii Tartu, Kuressaare kui ka Tallinna andmete alusel arvutatud saagikuses. Õhutemperatuuri tõustes kiireneb taimede areng, maksimaalne lehepind väheneb, kartuli kasvuperiood lüheneb ja taim ei jõua mugulaid suureks kasvatada.

Hilise sordi saagid võivad lähikümnenditel veidi suureneda, seda peamiselt kasvuperioodi pikenemise tõttu. 21. sajandi lõpuks ennustavad siiski kõik stsenaariumid saakide vähenemist Kuressaares ja Tartus. Põhiliselt on saagikadu siingi seotud temperatuuri tõusuga – ka hilise sordi jaoks läheb ilm liiga palavaks. Tallinna lähiümbrus tundub olevat kõige soodsamas seisus: hilise sordi saakide vähenemist põhjustaks ainult kõige tugevamat soojenemist lubav stsenaarium.

Triin Saue doktoritöö kokkuvõttega saab tutvuda SIIN.