Suur saak nõuab suurt kuivatit

 (2)
Suur saak nõuab suurt kuivatit
Oilseeds Agro koristas tänavu vilja kahe uhiuue New Hollandi kombainiga, mis lubasid väheste kuivade päevadega kätte saada väga hea rukkisaagi.Foto: Sven Arbet

Uued kombainid koristavad põllult rekordsaake. Suure viljasaagi korralikuks kuivatamiseks aga jääb kogu Eestis võimsust puudu.

Kui ilma peab, võivad põldurid tänavu tõesti ületada maagilise 5 tonni rapsi ja 10 tonni teravilja piiri. Siiani edastatud rekorditeadetes on küll tegemist märja vilja kaaluga ning proovid pole Saku laboris veel läbi analüüsitud, kuid esialgsed numbrid on kõvad.

Talirüpsi ja -rapsi kasvatajaid rõõmustab ka see, et seemnete õlisisaldus on väga hea. Samas jääb teravilja kvaliteet paarile viimasele aastale alla väiksema proteiinisisalduse ja kohati ka madalama langemisarvu tõttu ning vili läheb toiduvilja asemel söödaviljaks.

Kääbusraps andis hästi välja

OÜ Pae Farmer koristas talirapsi ‘Visby’ ning sai hektarisaagiks punkrikaalus 6,1 tonni. See on kõrgeim tänavune rapsisaak, mille kohta teade Maaleheni jõudnud.

OÜ Männiku Piim taliraps andis esialgseks hektarisaagiks 5,5 tonni. “Taliraps jääb 5 tonni piiri,” kinnitab ettevõtte juht Avo Samarüütel. “Lõplikku tulemust veel ei tea, sest proovid on laboris.”

Samarüütel täiendab, et selle hea saagi andis kääbussort ‘Secure’. Sordi valik läks mullu sügisel täkkesse, kuna talv tuli hilja ning paljusid talirüpsi ja
-rapsi oraseid ähvardas ülekasvamise oht.

“Kääbussordid väga pikaks ei kasva ja talvitumisega polnud üldse probleemi,” sõnab Samarüütel. “Külvasime hõredalt, keskmiselt võrsus 20 taime ruutmeetri pealt, tavaliselt on ikka 40–50, aga seda rohkem oli külgvõrseid!”

Männiku Piimal oli hea ka rukkisaak, üle 7,5 tonni. Sellega ta siiski esikohta ei korja, sest Luunja Mõis OÜ sai ühelt põllult rukist märjas kaalus 9,2 tonni.

9tonnise rukkisaagi kogus ka OÜ Oilseeds Agro. “Parim rukkipõld oli meil Läänemaal Vigalas, kust saime märga vilja 9 tonni hektarilt,” kiidab firma taimekasvatusjuht Urmas Nurmsalu. “Rukis on võetud ka Linnamäel ja Pärstis, seal olid saagid 6–7 tonni,” lisab ta.

Tänavu koristas Oliseeds Agro põldudel vilja kaks uut kombaini New Holland CX8080, mõlemal heedri laiust 7,5 meetrit. “Väiksematega polekski nii suurt saaki suutnud ära koristada,” ütleb Nurmsalu.

Pudelikaelaks on kuivatamine

Seda, et saagid on kõrged, kinnitab ka põllumajandusteadlane Peeter Viil. Ta muheleb, et tänavune aasta pakkus üllatusi küll: nii mõnelgi põllumehel paistis kevadel talivili nigel, aga nüüd on 7–8tonnine saak.

“Põllul on kasvanud hea saak, kombainide tootlikkus on suur, aga kuivatusvõimsus pole järele jõudnud,” toob Viil välja tänavuse kitsaskoha.

Need põllumehed, kel oma kuivatusvõimsust napib, kurdavad, et ka suured kokkuostjad Farm Plant Eesti ja Baltic Agro, kes varem on pakkunud kuivatusteenust, ei suuda vilja tänavu teenuse korras piisavalt kuivatada.

“Meil on juba paar aastat lepingud paari Eesti kuivatiga, kus saame kokkulepitud mahu vilja kuivatada,” selgitab olukorda Baltic Agro spetsialist Mihkel Salum. “Kui varasematel aastatel oleme näinud kurja vaeva, et seda mahtu täis saada, siis tänavune aasta on selline, et kuivatuse soovijaid on oluliselt rohkem, kui kuivatid läbi lasta suudavad.”

Ta lisab, et vihmane ilm pole lubanud ka vilja korralikult põllul ära küpsetada, kuivatitesse tuuakse liiga märga vilja ja seetõttu on kuivatite jõudlus madal.

“Hetkel, jah, kuivatame nende vilja, kellega kuivatuslepingud on sõlmitud või kellega vastav kokkulepe juba varem tehtud – kuivatamine on selle aasta pudelikael,” tunnistab Salum.