Nende seisukoht on, et lehmade nudistamine tuleks lõpetada. Oma seisukoha kaitseks kogusid nad 18 000 allkirja, kuid see polnud piisav, et teema arutlusele võetaks. Nii jätkasid nad tööd koos loomakaitsjatega ja 2016. aastal anti valitsusele üle ligi 120 000 allkirjaga kiri, mis nõudis selles küsimuses referendumit.

Ettepanek mitte ei keelanuks kitsede ja lehmade sarvede äravõtmist – selle asemel tehakse ettepanek hüvitise kehtestamiseks põllumajandustootjatele, kes loobuvad kariloomade moonutamisest. Vastaste sõnul läheks meede aga liiga kalliks maksma ning muude eesmärkide täitmiseks jääks raha vähemaks.

54,7% vastu

Laupäeval toimunud referendumil aga nende plaan läbi ei läinud. kuna 54,7% hääletanutest oli ettepaneku vastu ning 45,3% poolt. Üheaegselt hääletati ka ühe teise küsimuse üle ning valima oli tulnud 47% hääleõiguslikest kodanikest.

Kõige suurem hulk toetajaid koguti kõige linnastunumas kantonis, Genfis, kus ettepaneku poolt oli ligikaudu kolm hääletajat viiest.

Loomade kaitseks on alustatud veel üht kodanikualgatust. Nimelt kogutakse praegu allkirju selleks, et keelata nn tööstuslik loomapidamine ehk siis intensiivne piima-, liha- ja munatootmine ning suurfarmid.

Algatuse eesmärk on parandada loomade elutingimusi farmides. Soovitakse kehtestada farmi suuruse ehk loomade hulga ülempiir ühes tootmishoones ning suurendada ühele loomale vajaliku personaalse ruumi nõudeid.

23. septembril toimus rahvahääletust, mis käsitles ausat kaubandust. Selle eesmärk oli väärtustada kohalikku kodumaist toodangut ning piirata importtoodete sageli dumpinguhindadega sissevedu.

Hoolimata headest mõtetest, kukkus see referendum läbi: Šveitsi 26 kantonist hääletas selle poolt neli ja vastu 22. Rahvahääletusest osavõtt oli samuti madal, vaid 38,7 protsenti.

Ilmselt on ka nii, et kuigi Šveitsi on harjutud pidama kõrge elatustasemega riigiks, eelistavad ka sealsed tarbijad odavamaid hindu ja laiemat valikut.