Taanlased hakkavad varsti Eestist mahedat sealiha ostma

Taani mahelihaettevõte soovib oma siinselt partnerilt Märjamaa Lihatööstuselt hakata ostma lisaks veise- ja lambalihale ka mahedat sealiha.

Märjamaa Lihatööstuse juhataja Olavi Libliku sõnul on nad 2009. aastal alanud koostöö raames Hanegal ASiga saatnud Hamleti kodumaale ühe tonni mahedat lamba- ja kuus tonni veiseliha kuus.

Edaspidi on plaanis hakata eksportima ka sealiha. Et see teoks saaks, tuleb nii seakasvatajatel kui lihatööstusel teha vajalikud investeeringud.

Mahedat sealiha poest ei saa

Hiljuti Eestit väisanud Hanegal ASi delegatsioon käis vaatamas farme, kus kasvatatakse maheloomi, kes lõpuks tõenäoliselt Taani jõuavad. “Meie jaoks on väga tähtis loomade heaolu ja liha kvaliteet. Seetõttu otsustasimegi Eesti mahetootjaid ise külastada,” ütlesid taanlastest eksperdid Fie Graugaard ja Ulrich Kern-Hansen. Farmides nähtuga jäid nad rahule.

Siinse maheseakasvatuse järjele aitamiseks plaanivad Hanegal ASi vahendusel abikäe ulatada ka Taani nõustajad. Kasu saaksid sellest kohalikudki mahelihasõbrad.

Märjamaa Lihatööstus on Eestis üks väheseid ettevõtteid, mis pakub turule mahelihatooteid. Kohapeal realiseeritavad maheda lamba- ja veiseliha kogused on Taani saadetavatest umbes poole väiksemad, mahedat sealiha ei saa aga siinsetest kauplusest üldse osta.

“Sealiha osas teeme koostööd Atria Valga lihatööstusega. Hakkame neilt mahesigade tapmise teenust ostma. Varsti peaks paberid korda saama,” annab Liblik maheda sealiha huvilistele lootust. Märjamaa lihatööstusel endal sigade tapmise võimalus hetkel puudub.

Praegu ostavad kohalikud maheliha vähe, sest toodete hind on küllalt kõrge. See tuleneb eelkõige loomade kasvatamisele tehtud kuludest. Maheliha töötlemise protsess Märjamaal tavalise liha omast kallim ei ole. Küll tuleb neis tapamajades, kus töödeldakse ka tavalist liha, maheliha tegemine ette võtta eraldi päeval. Hinda lisab seegi, et sageli tuleb loomad tapale vedada kauge maa tagant.

Olavi Libliku sõnul on Märja­maa Lihatööstuse kohaliku müügi rahaline maht tänavu, võrreldes eelmise aastaga, küll samaks jäänud, kuid kogused on siiski veidi suurenenud — seda just odavamate toodete, näiteks hakkliha arvelt.

Maheseakasvatus Eestis lapsekingades

Maheveise ja -lambaliha töödeldakse Maarjamaal parajasti nii palju, et see tarbijate nõudmise hetkel rahuldab. Maheseakasvatajaid, kel karjas enam kui sada emist, on aga vaid paar-kolm.

Lääne-Virumaal Vinni vallas Saara külas 200pealist seafarmi pidav Karmo Jürgenson on üks neist, kelle rõngassabasid võib mahedateks nimetada. Tuleva aasta märtsis saab tal läbi mahedale ülemineku teine aasta ja siis võib ta oma farmis kasvatatud loomi mahedana ka müüa.

“Kõige raskem on söödaga, talvel eriti. Mahedat rapsikooki pole kusagilt saada,” räägib
Jürgenson, kes hakkas selle asendamiseks sigadele ise kartuleid kasvatama.

2012. aasta algusest läheb olukord söödaga veel raskemaks, sest siis ei tohi mahedalt kasvatatavatele sigadele enam peaaegu üldse tavasööta anda. Lubatud on vaid vähesed sööda­materjalid ja väikeses koguses. Seni võis tavasööt aasta söödaratsioonist moodustada kuni 5%.

Mahefarm OÜ juhataja Raivo Õisma lisab raskuste nimekirja ka pidamistingimused ja ilmastiku. Nende riskide vähendamiseks on tema juhitav ettevõte ainsana Eestis läinud seda teed, et kasvatab metssigade ja kodusigade ristandeid. Need on karvasemad ning rasketele ilmastikutingimustele — nii päikesele kui külmale-tuisule — vastupidavamad. Harjumaal Madila külas asuvas farmis jookseb ringi pea 150 karvast, rõõmsameelset ja sihvakat ökosiga.

Liikumisvõimalus on mahe­sigadele väga tähtis, sest rasva ei tohi nad minna. Madilas elavad sead aasta ringi väljas, kaitseks ilmastikutingimuste eest on neil olemas varjualused.

Mahesigade kasvatus

- 2008. aastal oli mahe­sigu alla 300, s.o vähem kui 0,1% Eestis kasvatatavatest sigadest.

- Ka teistes Euroopa riikides (Taani, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia) on sigu mahepidamisel 0,2–0,5%.

- Mahepõllumajandusliku seakasvatusega alustamise eeltingimus on mahepõllu­majanduslik taimekasvatus või sellega alustamine.

- Mahetootmises peab loomadel olema aasta läbi võimalus kasutada väli­alasid.

- Päikesepõletus on väljas­peetavatel sigadel levinud probleem, mistõttu peab lisaks varjualustele rajama karjamaale kohad, kus sigadel on võimalik end jahutada ja mudaga kokku määrida.

- Tavalistes farmides kasvatatavad tõud mahepidamisse ei sobi; mõned mahesea­kasvatajad on edukalt ristanud kodusigu metssigadega.

Allikas: põllumajandus­ministeeriumi väljaanne “Mahepõllumajanduslik seakasvatus” (2010)