Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on: taimevõrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Põllumajandusamet palub kõigil, kes on ostnud Maxima kauplustest rododendronitaimi ja märkavad taimedel haigustunnuseid, võtta ühendust ameti maakondlike keskuste taimeterviseinspektoritega. Haigustunnused ei pruugi avalduda kohe, mistõttu soovitatakse taimi pikemalt jälgida.

Eesti looduses kasvavatel taimedel õnneks seda seenhaigust seni leitud ei ole.

Põllumajandusameti kodulehelt leitava teabe järgi nõrgestab tamme-äkksurma põhjustav seen taime niivõrd, et ligi pääsevad ka teised nakkused ja putukad ning taim hukkub.

Tegu on seenhaigusega, mis avastati 1990. aastatel USAs kasvavatel tammedel. Euroopas on haigusjuhtumeid kõige rohkem täheldatud Hollandis, Suurbritannias, Saksamaal.

Euroopas on haigus enamasti levinud dekoratiivtaimedel, niiske kliimaga aladel Suurbritannias ja Iirimaal, aga ka looduses kasvavatel taimedel.

Eestis tuvastati tamme-äkksurma põhjustav seen esimest korda 2006. aastal Hollandist toodud rododendronitel.

Haiguse peremeestaimed on rododendron, lodjapuu, tamm, hobukastan, suurelehine vaher, pöök, harilik ebatsuuga, harilik sirel, harilik pohl, kanarbik, harilik laanelill, harilik saar, paljaviljaline kibuvits, raagremmelgas, paakspuu jt. Turustamisel peavad neist olema taimepassiga varustatud rododendron ja lodjapuu.

Haiguse tunnused on eri taimeliikidel vägagi varieeruvad ja tihti ei saa nähtavate haigustunnuste põhjal haigust ära tunda, kuna samad sümptomid võivad olla ka teistel haigustel (nt päikesepõletus) – täpsemaks määramiseks on vaja laboratoorset uuringut.

Internetist leiab, et tamme-äkksurma põhjustavat seent ja üht selle Euroopas leitud variatsiooni tuntakse üleüldse veel liiga vähe.

Põllumajandusameti kodulehel on ära toodud, mis puuliikidel mismoodi tamme-äkksurma tunnused võivad avalduda.

Näiteks lodjapuu puhul võivad haigustunnusteks olla kambiumi nekroos ja võrsete allosas asetsevad haavandid, vahtral ja hobukastanil lehelaiksus.

Tamme puhul on haiguse esmane nähtav sümptom tavaliselt mahla immitsemine koorest puu tüve alaosas, misjärel tüvele ja võraokstele tekivad sügavad koorehaavandid.