Taastuvenergia rahadest remonditi hulgaliselt soojatorustikke
Meetmetest sai toetusi küsida alates 2010. aastast. Viimased rahastusotsused tehti KIKis 2012 ja viimased veel pooleli olevad ettevõtmised, renoveerimised ja uusehitused lõpetatakse tänavuse aastaga.
KIKi energeetika juhtivkoordinaatori Siim Umbleja sõnul kasutati nn kvooditoetust kõige rohkem soojatrasside renoveerimiseks. Amortiseerunud trassid on paljudes asulates väga suur probleem. Toetust ajendas aktiivselt kasutama see, et trasside jaoks on üldiselt toetusvõimalusi vähem kui katlamajade ümberehituseks – näiteks KIKi keskkonnaprogrammi meetmed trasside renoveerimist ei toeta.
Iseloomustades katlamaju, mis kvoodimüügi raha eest on renoveeritud ja taastuvenergiaallikate jaoks ringi ehitatud, märkis Siim Umbleja, et need ongi põhiliselt olnud 1,5- kuni 2megavatised väikekatlamajad – toetusmeede ise tingis seda, kuna kehtestatud oli võimsuse ülempiir 4 megavatti. Kokku sai toetust 30 katlamaja, mille võimsus kokku 19,73 MW. Enamasti valiti kütuseliigiks puiduhake, paari väikese katlamaja puhul ka puidugraanulid.
Toetusmeetmega on Eestisse rajatud ka uusi koostootmisjaamasid, rahastust sai neist kvoodimüügimeetmest viis (samal ajal on nelja biogaasil töötava koostootmisjaama rajamist toetatud KIKi muudest meetmetest). Koostootmisjaamad on rajatud või saavad kohe valmis just suuremates asulates, näiteks Kuressaares, Paides, Rakveres.
“Just sel nädalal avati näiteks Rakveres koostootmisjaam, mis teenindab osaliselt linna ja ka piiritusetööstust. Rakveres valmib tänavu veel ka teine koostootmisjaam,” ütles Umbleja, lisades, et varsti enam Eestisse neid jaamasid juurde ei mahugi.
Ta selgitas, et väiksemates asulates takistab jaama rajamist eelkõige see, et suviti ei ole soojusel piisavalt tarbimist.
