Taevas püstitab sajandi rekordeid
Nädala pärast jõuab lõpule esimene kümnendik XXI sajandist.
Sajandi algus on olnud rikas haruldaste nähtuste poolest taevas. Võtame näiteks kas või teisipäevahommikuse kuuvarjutuse. Seni on meie ajaarvamise jooksul juhtunud ainult üks kord, et täielik kuuvarjutus talvisele pööripäevale satub.
USA mereväe observatooriumi andmetel juhtus see 21. detsembril 1638. Järgmine kord tuleb 21. detsembril 2094.
Kes nüüd imestunult tänavusse kalendrisse kiikab, neile olgu öeldud, et maailmaaja järgi algas talv tõepoolest 21. detsembril kl 23.38. Meie kalendrites on see kirjas (nagu kord ja kohus) 22. detsembril kl 01.38.
Küllap mõnigi mäletab veel Marsi suurt vastasseisu suvel 2003, kui punane planeet taevas suurelt säras. Too oli suurim vastasseis inimkonna teadliku ajaloo kestel.
Teisisõnu: nii lähedal kui 27. augustil 2003 ei ole Marss Maale kiviajast saadik ehk viimase 60 000 aasta jooksul olnud.
Viimati käis ta meie juurest veel lähemalt läbi 12. septembril 57 617. aastal e.m.a. Järgmist rekordit nii kaua ootama ei pea. See sünnib 29. augustil 2287.
8. juunil 2004 oli taevas selline vaatepilt, mida polnud näinud ükski elav inimene: Veenus liikus Päikese eest läbi. Veenuse transiiti ehk üleminekut vaatlesid miljonid kogu maailmas.
Seda nähtust juhtub nii harva, et nt XV ja XX sajand jäid sellest sündmusest koguni ilma. Eelviimati toimus see 1882. Meie ajaarvamise 2010 aasta jooksul on Veenus Päikese eest läbi käinud ainult 25 korda.
Järgmine on õige varsti: 5.–6. juunil 2012. Ülejärgmine tuleb alles 10.–11. XII 2117.
Kes aga 2084. aasta mardipäeval Marsil juhtub olema, saab vaadata veel üht selle sajandi esimest ja viimast nähtust — kuidas Maa Päikese eest läbi liigub.
Mullu 22. juulil toimus XXI sajandi kõige pikem täielik päikesevarjutus, mis parimas vaatluskohas kestis 6 minutit 39 sekundit. Alles 13. juunil 2132 tuleb veel pikem — see kestab 6.55.
Täielik päikesevarjutus ei saa kesta kauem kui 7.31. Kõige pikem selline 10 000 aasta jooksul (4000 e.m.a — 6000 m.a.j) toimub pühapäeval, 16. juulil 2186, mil täisvari kestab Atlandi ookeanis Brasiilia kirdenurgast kirdes 7.29.
Tänavu 15. jaanuaril toimus mitte ainult XXI sajandi, vaid ka terve III aastatuhande kõige pikem rõngakujuline päikesevarjutus. Parimas kohas kestis see 11.08. Selle tipptulemuse ületab alles 3043. aasta 23. detsembri rõngakujuline varjutus.
22. XI 2065 toimub taevas üliharuldane sündmus: kell 14.43 liigub Veenus Jupiteri eest läbi. Viimati sai näha sellist vaatepilti, et üks planeet teise eest läbi läheb, 3. jaanuaril 1818 — samade peategelaste esituses.
Kui hea lugeja juba nii palju aastaarve välja on kannatanud, olgu talle preemiaks veel paar tükki.
Viimati (999 ja 1001) oli võimalus kahes palindroomaastas elada Islandi viikingil Leif Erikssonil (u 970 — u 1020), kes esimese eurooplasena ligi viissada enne Kolumbust Ameerika pinnale astus, ning tema kaasaegsetel.
Niisiis on meie põlvkond esimene üle tuhande aasta, kes seda korrata saab (1991 ja 2002).
