Kui näiteks eelmise sajandi alguses peeti kahjustajate tõrjeabinõude väljatöötamisel esmatähtsaks nn kultuurmajanduslikke abinõusid ning kahjustajate tegevust piirati peamiselt looduslike vahenditega, siis korraldajate sõnul tõi Teise Maailmasõja järgne aeg kaasa mürkkemikaalide võidukäigu. Mõne aastakümnega saastus keskkond, seati ohtu inimese tervis ning muudeti enamus olulisi taimekahjustajaid mürgiresistentseks. See seadis teadlaste ette hoopis uued ülesanded: oli vaja asuda kahjustajate arvukuse piiramiseks välja töötama hoopis uut tüüpi tõrjevahendeid ning arendama keskkonnasäästlikke meetodeid.

„Loodushoidlik ning energiasäästlik tootmine tuleb meil üha enam korraldada kohalike taastuvate ressursside baasil, mistõttu on teaduspõhiste keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamine ning juurutamine ülimalt oluline,“ lisas Mänd.

Konverentsil saavad sõna nii teadlased, põllumehed, nõustajad kui ka taimekaitsevahendeid turustavate firmade esindajad. Konverentsil esitletakse raamatut „Eesti taimekaitse 90“, mis annab ülevaate taimekaitsealastest uuringutest ja tähtsamatest tulemustest Eesti Maaülikoolis ning Eesti erinevates teadus- ja arendusasutustes alates 1921. aastast kuni tänapäevani.

Konverents algab kell 10 Eesti Maaülikooli peahoones (Kreutzwaldi 1a).