Eestis seisab rukki kasvatamise populariseerimise eest Eesti Rukki Selts, mille president Vahur Kukk selgitab rukkikasvatuse seisu ja olulisust Eestis ja mujal maailmas. Sordi ’Sangaste’ kasvatamise eest makstakse ka toetust.

Vahur Kukk, mille poolest väärib ’Sangaste’ rukis tunnus­tust ja kasvatamist tänapäeval, kui Eesti turule on jõudnud palju uusi nii kodu- kui välis­maiseid sorte, sh hübriide?

’Sangaste’ on ülemaailmselt tuntud väga hea talvekindluse, väga suure tera ning tugeva kõrre poolest. Aga pika kõrre tõttu on probleemiks lamandumine vihmase ja tuulise ilmaga.

’Sangaste’ kasvatamine suurel pinnal annab võimaluse heade omaduste säilitamiseks, et sordi geneetikat tulevikus parandada. Sangaste katsepunktis toimub sordiparandus, et säilitada sordile tuntust andnud omadusi ning lühendada kõrt. Sortide paljusus on iseloomulik kõikidele Eestis enim kasvatatavatele põllumajanduskultuuridele. Sellega antakse põllumeestele võimalus valida oma ettevõtte maadele ning eesmärkidele kõige sobivam sort.

Meie põllumajandustootjad jälgivad väga tähelepanelikult sordikatsetuse tulemusi ja võtavad riske uute sortide kasvatamisega. Niimoodi koos sordiaretajate ja seemnekasvatajatega tagatakse parim tulemus. Hübriidsortide kasutamisel on aga mõtet siis, kui keskmine saagitase on 5–6 tonni hektarilt. Sellest tasemest on hübriidsortide kõrgem potentsiaalne saagikus majanduslikult tasuv. Aga igal juhul tehakse otsus ühe või teise sordi kasuks pärast põhjalikke katsetusi ja lähtudes enda või naabrite kogemustest.

Kuivõrd on ’Sangaste’ kasvatamise toetus moti­veerinud Eesti põllumehi seda sorti kasvatama?

Toetus on ilmselgelt oluline põhjus ’Sangaste’ kasvatamise laienemisel alates 2009. aastast. Kui rukki õitsemise ajal on normaalsed tingimused, vähese vihma ja mõõduka tuulega ilmad ning valmimise lõppfaasis on enam-vähem kuiv ilm, annab ’Sangaste’ korraliku saagi, millel on kõrge kvaliteet. Selline tera sobib suurepäraselt ka leiva tegemiseks. Üldiselt aga ei ole mõõdukas lamandumine kombainidele probleemiks. Arvan, et toetus on asjakohane ja põllumehed on seda võimalust mõistlikult kasutanud.

Milline on olnud ’San­gas­te’ roll sordiaretuse lähtematerjalina Eestis ja välismaal?

’Sangaste’ on leidnud sordiaretuse lähtematerjalina kasutamist Kanadas, Saksamaal, Poolas, Venemaal ja paljudes teistes riikides. Kuna rukki kasvatamisel ei ole peamine eesmärk kõrge saagikus, vaid eelkõige stabiilne ja kõrge kvaliteediga terasaak, on aretajad oma võimaluste ja oskuste piires kasutanud seda sorti nii talvekindluse kui ka tera hea kvaliteedi pärast.

Venemaal on ’Sangaste’ leidnud kasutamist jahukaste- ja roostekindla aretusmaterjali loomisel. ’Sangastest’ on aretatud ka lühikõrrelisi aretisi. Kuid seniajani ei ole neid suudetud aretada kõrre pikkuse poolest ühtlikuks, et täita sortidele esitatavaid nõudeid.

Rukkiaretaja krahv Bergi poja­poeg Rene Roman Alexander Berg aretas ‘Sangaste’ rukkist Kanada oludesse sobiva sordi ‘Kodiak’. Milline on ’Kodiaki’ osa maailma rukki­kasvatuses, kus ja kui palju seda praegu kasvatatakse?

Rene Berg teadis, et Soomes kasvatatakse ‘Sangaste’ rukist ning tellis 1951. aastal Soomest selle seemet nii katsetamiseks kui ka sordiaretuse tarbeks. Seemnekasvatuse ja -müügi litsents Kanadas anti sordile ’Sangaste’ 1957. aastal. ’Sangaste’ talvitus Kanadas hästi, kuid taimik oli kõrge ja lamandus kergesti. Sordist ’Sangaste’ valikutega aretatud ’Kodiak’ oli 20–25 cm lühema kõrrega kui ‘Sangaste’, hea talve- ja seisukindlusega, kõrge saagikusega ning teistest Kanadas kasvatatavatest sortidest suurema teraga.
Sorti ’Kodiak’ kasvatati Kanadas laialdaselt kuni 1990ndate keskpaigani.

’Kodiak’ oli sordivõrdluskatsetes ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Kuna keskmine saagitase ei ületanud teisi Jõgeval aretatud sorte, ei saanud ’Kodiak’ põllumeeste hulgas laiemat tunnustust.

Nimetage rukkile pühendatud rahvusvahelisi ettevõtmisi lähiminevikus ning tulevikus?

Eesti Põllumajandusmuuseumi, Eesti Rukki Seltsi ja põllumajandusministeeriumi ühise ettevõtmisena toimus 2011. aasta oktoobris Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline konverents, kus osales teistest riikidest 29 erialaspetsialisti.

Juunis 2012 toimus konkreetsema sihitusega seminar Šveitsis Adelbodenis, arutati rukki sordiaretuse, geneetilise uurimise ja tarbijatele suunatud tegevusi. Oluline teema oli rahvusvahelise koostöövõrgustiku loomine. Sellesse projekti kaasatakse teiste riikide hulgas ka Šveits, Venemaa, Valgevene ja Türgi.

2012. aasta novembris oli Eesti Põllumajandusmuuseumis rahvusvaheline seminar, kus osalesid Venemaa, Saksamaa, Soome, Austria ja FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon – toim) Euroopa regiooni esindajad.

Käesoleval aastal korraldas Eesti Põllumajandusmuuseum rahvusvahelise konverentsi, mille raames töötas rukki kasutamise võimalusi käsitlev töötuba. Ettekandjad olid Prantsusmaalt, Valgevenest, Lätist ja Eestist.

Mis aitab kaasa rukki popu­la­ri­seerimisele mujal maailmas?

Peamine omadus, millega seostame rukki edasist laiemat levikut, on selle suurepärased võimalused inimtoiduks kasutamisel. Piisavas koguses rukkileiva ja teraviljatoodete tarbimine tasakaalustab toitumist. Rukkileivas on olemas inimorganismile vajalikud makrotoitained (süsivesikud, rasvad, valgud, vesi) ja mikrotoitained (mineraalained, vitamiinid).

Soovituste järgi peab inimene saama 50–60% koguenergiast toidusüsivesikutest. Rukkileiva kvaliteettärklis peab moodustama sellest vähemalt 30%. Selle energia saamiseks peab sööma 100–120 grammi rukkileiba päevas.

100 grammi rukkileiba sisaldab 6–8 grammi naturaalvalku. Asendamatute aminohapete osatähtsus üldvalgus ja aminohapete omavaheline vahekord on rukkil parem kui nisujahul. Rukki­valkude aminohappeline koostis on inim­organismile soodne, võrreldes nisuvalkudega leidub rukkijahus rohkem asendamatud aminohappeid lüsiini ja treoniini.

Täistera- või lihtjahust valmistatud rukkileivas on arvestatavas koguses vitamiine B10, B1, B2, B3 ja E. 100 grammi rukkileiba katab vähemalt 10–15% nende vitamiinide päevasest vajadusest.

Mineraalainetest on rukkileivas olulised kaalium, magneesium, fosfor, tsink, kaltsium, raud ja seleen. Eriti tähtsad on magneesium ja kaalium, mis koos tsingi ja seleeniga aitavad kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, eesnäärme healoomulise suurenemise ja suhkurtõve vastases profülaktikas.

Rukkil on pärssiv toime vähitekitajate suhtes, kuna sisaldab antioksüdante. Oluline tähtsus rukki keemilises koostises on kiudainetel, mis vajalikud inimeste soolestiku töö reguleerimiseks ja vere kolesteroolitaseme hoidmiseks. Toitumissoovituste kohaselt peab inimene toiduga saama 20–35 g kiudaineid päevas. Täisterajahust rukkileiva 100 grammis kuivaines on umbes 10 grammi kiudaineid, seejuures ca 2 grammi ligniini. Kiudained alandavad vere glükoosi- ja insuliinisisaldust, vähendades ka vere kolesteroolisisaldust. 100–200 grammi rukkileiva söömine katab inimorganismi päevase vajaduse kiudainete järele.

Rukkitera, millest leiba valmistada ei saa, sobib suurepäraselt loomasöödaks ja leiab kasutamist ka piiritusetööstuses.

Juttu on olnud ülemaailmsest rukkiaastast – kui tõenäoline see on ja millal see tuleks?

Eesti Rukki Seltsi ja põllumajandusministeeriumi eesmärk on koostöös FAOga rakendada jõupingutusi, et kuulutada 2016. aasta rahvusvaheliseks rukkiaastaks.

Planeeritaval rukkiaastal osaleks riigid, kellel on pikaajaline rukki kasvatamise ja kasutamise traditsioon. Rukkiaasta lõpp­-akordiks kujuneks rahvusvaheline seminar, mille soovime korraldada Eestis.

Rukkialase ekspositsiooniga on põllumajandusministeeriumi ettevõtmisel plaanis osaleda maailmanäitusel EXPO 2015 Milanos.

Milline on Jõgeval aretatud ’Elvi’ populaarsus Soomes? Ja miks just Soomes?

Soomes kasutatakse sorti ’Elvi’ peamiselt selle väga hea talvekindluse pärast. On ju Eesti ja Soome ilmastikutingimused väga sarnased. Sordi kasvatamist korraldab Boreal Kasvinjalostuslaitos, mis kogub autoritasu oma tarbeks kasvatatud seemnetelt.


Rukki viljelemine

- Talirukis on oluline toiduteravili. FAO andmetel oli 2010. aastal rukki kasvupind 5,3 mln ha, kokku toodeti 12,4 mln tonni rukist. Kogusaagist umbes pool kasutatakse leiva tootmiseks, ülejäänud osa moodustavad seeme, loomasööt ja piirituse- ning plasti-tööstuse tooraine.

- Maailmas tervikuna on rukkikasvatus siiski vähenemas. Võrreldes 2000. aastaga on rukki viljelemine maailmas vähenenud ligikaudu 4,5 miljoni hektari võrra. FAO andmetel kasvatati 2010. aastal talirukist enim Poolas (1,40 mln ha), Venemaal (1,37 mln ha), Saksamaal (0,63 mln ha), Valgevenes (0,34 mln ha), Ukrainas (0,28 mln ha), Hiinas (0,18 mln ha) ja Türgis (0,14 mln ha).

Rukis on oluline teravili Taanis, Leedus, Austrias, samuti Lätis, Soomes, Rootsis ja Eestis. 2010. aastal kasvatati rukist Ameerika Ühendriikides 107 000 ja Kanadas 89 000 hektaril.

Allikas: FAO


Lühikõrreline rukis

- Talirukki sordiaretuse üks peamisi eesmärke on parema seisukindlusega sortide aretamine. Seisukindlate sortide kasvatamisel ei ole vaja kasutada taimekasvuregulaatoreid, mis võimaldab alandada tootmiskulusid. Ebasoodsate kasvutingimuste korral (kõrge suhteline õhuniiskus ning õhutemperatuur) talirukki koristamiseelsel perioodil ei lähe seisukindlamate sortide terad
peas kasvama nii kiiresti kui nõrgema seisukindlusega sortidel.

- Paljude rukkiaretajate eesmärk on luua rukkisort, millel oleks sarnaselt sordiga ‘Sangaste’ väga hea talvekindlus ja suur tera, kuid võrreldes ’Sangastega’ lühem kõrs ja parem seisukindlus.

- Eksperimentaalbioloogia Instituudis Hugo Remmelga loodud lühikõrrelist mutanti Dm ning sordist ‘Sangaste’ valikutega loodud lühikõrrelist populatsiooni on Jõgeval uuritud ning valikutega parandatud alates 1989. aastast.

- 1997. a alustas Jõgeva Sordiaretuse Instituudi rukkiaretaja Ilme Tupits Dm-i populatsioonide hulgast eliittaimede valikuid. Loodud lühikõrrelise homosügootse populatsiooni keskmine taime kõrgus on 84 cm. Kahjuks ei ole sordiaretuse tavameetodeid kasutades õnnestunud ühtlustada lühikõrrelisi talirukkipopulat­sioone taimede pikkuse poolest.

Allikas: Eesti Rukki Selts


Sangaste toetamine

- Aastatel 2009–2012 on toetuse taotlemine talirukkisordi ’Sangaste’ kasvatamiseks järjekindlalt suurenenud. Suurenenud on ka väljamakstud toetused.

- Aastatel 2010–2012 on meetme raames enim kasvatanud talirukkisorti ’Sangaste’ JK Otsa talu OÜ (864,88 ha), Otsa Mõis OÜ (309,07 ha), Voore Farm OÜ (149,86 ha)
ja Kämara Mahe OÜ (129,40 ha).

- 2012. a aktsepteeriti 47 põllumajandustootja taotlus ’Sangaste’ rukki kasvatamise toetuse saamiseks kokku 1102,4hektarisele kasvupinnale. Suurim ’Sangaste’ kasvupind, millele taotletakse toetust, on järgmistel põllumajandusettevõtetel: JK Otsa talu OÜ (146,6 ha), Voore Farm OÜ (105,5 ha), Kase talu (95,2 ha), P.R. Maaviljeluse OÜ (72,0 ha), Kämara Mahe OÜ (62,1 ha),
Otsa Mõis OÜ (62,1 ha) ja Kuresoo OÜ (51,7 ha).

Allikas: PRIA