Taliteraviljapõllud tuli mõnes kohas täielikult ümber külvata
Tänavune talv oli orastele raske, kuna see oli pikk, lumerohke ja kohati tugevate külmadega. Eri piirkondades tuli ümber külvata 20−70 protsenti taliviljapõlde. Kõige halvemini elasid talve üle tritik ja talinisu.
Nii ütleb oma nisupõldude kohta Oilseeds Agro juhataja Urmas Nurmsalu. Nende talinisust hävitas talv 70−80 protsenti ning sinna tuli suvinisu peale külvata. “Künnipõhised jäid alles,” räägib Nurmsalu. “Samuti jäid alles need nisupõllud, kus eelviljaks oli raps.”
Ta selgitab, et Viljandi kandis oli lumi liiga kaua maas ja taimed jäid lume all toitainetenälga. Kui harida minimeeritult, jääb maha palju põhku, mille lagundamine nõuab sedasama lämmastikku, mida taimedki elutegevuseks vajavad. Sellepärast jäidki just teraviljajärgsed põllud vaeslapse ossa. Künd viis Nurmsalu selgitusel põhu aga sügavamale ning konkurentsi toitainete pärast ei tekkinud.
“Sügisel ei saanud väetist anda, sest see oli vihmane ja põllud ei kandnud masinaid peal,” lisab Nurmsalu.
Tritik ja rukis
ASi Metstaguse Piim juhataja Jaan Metsamaa Harjumaalt räägib, et temal hävis 90 protsenti tritikust, kuid talinisu jäi alles. Tritikule said saatuslikuks lume sulamisele järgnenud külmad. “Kui põld lume alt välja tuli, oli kõik veel ilus, aga nädala pärast oli vaid must maa järel,” sõnab Metsamaa.
Kuigi enamik taliviljakasvatajaid kinnitab, et ‘Sangaste’ rukis Eestis aretatud sordina elas talve kõige paremini üle, tunnistab samuti Harjumaal tegutsev Juhan Särgava, et temal tuli viiendik rukkipõldudest ümber künda ja külvata.
“Sügisel sadas nii palju, et veelombid jäid põllule ja oras uppus ära,” ütleb Särgava.
“Taliviljapõldudest on ümber külvatud ligi pooled, lisaks sellele 20 protsenti ülekülvatud pinda,” hindab olukorda Farm Plant Eesti nõustaja Tiiu Annuk. “Pikk talv kurnas taimed ära, need jäid nälga. Põhku oli palju, see kasutas ära lämmastiku. Tritiku ja talinisu võttis ära lumiseen,” loetleb ta põhjusi.
Talinisule suvinisu juurde
“Ümber tuli külvata peamiselt talinisu − hinnanguliselt viiendik,” ütleb ühistu Kevili tegevjuht Marek Linnutaja. “Peamine põhjus oli lumiseen.” Ta kinnitab, et väga palju sõltus eelkultuurist ja sordist. Põllud, kuhu nisu oli külvatud rapsi või ristiku järel, olid tema sõnul täiesti korralikud, aga need, kuhu talivili oli külvatud odra või nisu järel, läksid mõnes kohas täielikult välja.
“Päris ümberkülvi, kus hävinud põllule külvati uus kultuur peale, tegi 15−20 protsenti põllumeestest,” arvab Oilseeds Trade’i nõustaja Roman Šarin. “Umbes pooled külvasid mai alguses hõredale talinisule sobiva suvinisuseemne juurde. Valiti sort, mis valmib talinisuga enam-vähem samal ajal.”
Marek Linnutaja sõnul talvitusid viljad piirkonniti erinevalt. Tema teada on põhja pool, näiteks Virumaal, seis kehvem, lõuna pool parem.
Harju-, Rapla-, Pärnu- ja Läänemaa ning saarte põllumehed pidid aga Oilseeds Trade’i piirkondliku esindaja Sulev Jamsi sõnul ümber külvama lausa 60% talivilja. Selles piirkonnas ongi kahjustused kõige tugevamad, kinnitavad teisedki nõustajad.
