Taliviljade külviga läheb tänavu kiireks

 (3)
Taliviljade külviga läheb tänavu kiireks
Foto: Raivo Tasso

Kuigi käib alles viljakoristus, pannakse juba praegu alus ka tuleva aasta saakidele. Õige talirapsi külviaeg on praeguseks läbi ja kiirematel põllumeestel raps juba tärganud.

Kuigi vilja sai koristama hakata võrreldes eelmise aastaga nädal-kaks hiljem ning nüüd venitab seda veel ka vihm, ei tähenda see, et külviaeg kaugemale nihkub. “Talirapsi külviaeg on juba läbi,” kinnitab Tartumaa põllumees Avo Samarüütel.

Tema ettevõte OÜ Männiku Piim külvas talirapsi 17.–19. augustini. Külvatud on 105 ha. Tänavu on neil maas kolm sorti: ‘Secure’, ‘Visby’ ja ‘Serpa’.

Mati Nurm Valgamaalt külvas talirapsi eelmisel nädalal. “Taliteraviljade külviajaks jõutakse ilmselt põllud ära harida, küll takistab hiljemaks jäänud koristus talirüpsi ja -rapsi põldude ettevalmistamist, sest need tuleb augustis maha panna,” tunnistab Valgamaa teraviljakasvataja. Rapsi ei saa tavaliselt külvata otsekülvina, mulda tuleb enne harida ja see võtab oma aja.

Kevili leidis näituselt uue külviku

Selleks et raps võimalikult ruttu maha külvata, katsetasid Kevili liikmed Madis Ajaots, Mati Nurm ja Jaak Läänemets oma põllul uut tüüpi külvikut, mida nägid suve algul Inglismaa põllutehnikamessil Cereals. Tegemist on Taanis toodetud He-Va sügavkobestiga, millele on monteeritud väetisekülvik ja seemnekülvik.

Konekesko Eesti AS tõi ühe demokülviku Eestisse ja katsetab seda nüüd nii kõrrepõllul kui rohumaal.

“Tegemist on sügavkobestiga, mille raamile on monteeritud 210-liitrine peenseemnekülvik ja 660-liitrine väetisekülvik,” selgitab Konekesko külvitehnika tootejuht Mart Kiisküla.

Seadmel on 7 kobestusvannast. Need kobestavad mulla 30–35 cm sügavuselt rapsiseemne külvirea all ära, et juurel oleks, kuhu kasvada. Seeme ise tuleb külvata, nagu ikka, võimalikult mullapinna lähedale ja see rulliga kinni tallata.

“Selline tehnoloogia võimaldab külvata rapsi ja rüpsi maa eelneva harimiseta, praktiliselt ühe töökäiguga,” sõnab Mart Kiisküla.

“Oleme külvanud seemet otse talinisu alt vabanenud kõrrepõldu ja söödi sisse. Hea oleks siiski, kui umbrohi oleks eelnevalt ära mürgitatud.”

Jaak Läänemetsa juures Lääne-Virumaal tehti uue tehnoloogiaga kolm katselappi: rapsi külvati nii vanasse rohukamarasse, uuemasse sööti kui kõrrepõldu.

“Tavaliselt soovitatakse rapsimaad eelnevalt künda, et muld oleks sügavalt haritud. Uue tehnoloogia idee on selles, et aega võita – harida muld piisavalt sügavalt koos külvamisega,” selgitab Läänemets. “Põhimõtteliselt võiks selle riistaga kohe kombani järel põllule minna, aga eks tema tegelik väärtus selgub kevadel.”

Talirapsi demokülvi uue külvikuga on Konekeskol plaanis teha võimalikult suurel pinnal. Sel nädalal teeb masin tööd Savikoti Agros Viljandimaal. “Meil tänavu sobivalt ettevalmistatud põldu küll pole, aga huvitav on vaadata ikkagi,” ütleb töödejuhataja Rünno Juhanson.

Väderstad müüs viiesajanda masina

Eesti külvikuturgu juhib aga jätkuvalt Väderstad. Augusti alguses jõudis Eestisse 500. Väderstadi masin. Külvik Spirit 400F Next on esimene selline kombikülvik ning samal ajal teine Spiriti külvik Eestis. Selle ostis Viljandimaa teraviljakasvataja Peep Rink.

“Uut külvikut oli vaja ja valisin selle, sest see pole liiga keeruline,” ütleb Viljandimaa mees ise. “Margi valisin traktori suuruse järgi.”

Peep Rink nägi Spiritit esmakordselt 2012. aasta maamessil ning tegi seal ka tellimuse. Masinat soovis ta kätte saada augustis, vahetult enne sügiskülve. Suvel käis ta koos teiste põllumeestega ka Rootsis Väderstadi tehases ning sai oma valikule kinnitust.

Ringil endal augusti alguseks veel külvivalmis põldu polnud. Nii tegi uus masin avalöögi teise Viljandi kandi talumehe Sander Kanneli põllul. Seal reguleeriti masin töökorda ning Sander Kannel külvas oma talirapsi maha. Peep Rink ise veel oma külvikut kasutanud polegi, see juhtub ehk mõne päeva pärast, kui ilma peab.

Põllumajandusteadlane Peeter Viil paneb põllumeestele seoses tänavuse sügiskülviga südamele, et suur saak viib toitained põllult ära ning taliviljadele tuleb põhiväetist anda rohkem kui tavalistel aastatel.

Ka põhku läheb põllule palju tagasi, järelikult tuleb kohati anda lisalämmastikku, mis aitaks põhku mullas lagundada.