Viktoriinis tuli algajatel linnuhuvilistel lindusid ära tunda pildi või hääle järgi ja vastata kaheksale teooriaküsimusele, nagu näiteks: kuidas eristada emast ja isast rasvatihast, või kes lindudest on kõige tammetõrumaiam.

Viktoriin nakatas

Mati Lepiksoni enda linnuhuvi sai samuti alguse just viktoriinist, kui bioloogiaõpetaja Marje Väli oli 2009. aastal pakkunud, et Mati võiks osaleda Tallinna Linnuklubi korraldatud viktoriinil.

“Seitse nädalat võistlust, igal nädalal uued küsimused… Eri allikatest info otsimine kasvatas kõvasti mu teadmisi. Selle viktoriini võitsin, ja kui auhinnaks saadud binokliga esimest korda koos Meelis Uustaliga talvisele veelinnuloendusele läksin, tundsin mingit erilist tõmmet,” rääkis Mati Lepikson.

Nüüdseks on tal valmis ka esimene linnuteemaline uurimustöö “Haraka pesamaterjalist ja selle kvantitatiivsest koostisest”. Mati rõhutas, et juhendajaks oli ornitoloog Jaanus Elts, kes on talle suureks eeskujuks.

Sellest alates on ta lindudega tegelnud nii tihti kui võimalik, eriti suvel, kui on rohkem loendusi ja käib ka pesakaartide täitmine. Ta on nüüdseks ka Tallinna Linnuklubi ja Eesti Ornitoloogiaühingu liige.

Nõmmel ja Saaremaal

Mati rääkis, et on kogu oma elu elanud Nõmmel, aga suviti käib Saaremaa maakodus. Talvised linnuvaatlused jäävad Tallinna, alates Harku rabast ja lõpetades Paljassaarega.

“Alguses, kui mu linnuhuvi tuure üles võtma hakkas, mõtlesin, et neid pole ju mitte kusagil,” ütles Mati. “Aga mida aeg edasi, seda rohkem olen nii linde kui üldse kõike, mis looduses on, paremini märkama õppinud.”

Saaremaal sõidab ta oma linnuretkedele ka paadiga. Üheks viimase aja põnevamaks kohtumiseks pidas ta just paadisõidul juhuslikult avastatud tuttpütti, kellel alles udusulis pojad seljas.

“See on mingi seletamatu asi, mis mind lindude juurde tõmbab. Aga on ka võimalik, et lihtsalt läheb süda härdaks, kui näen näiteks esimesi lennukatseid tegevat rästapoega või seda, kuidas luigepojad kuulekalt vanalindude sabas ujuvad,” arutles noormees.

Tulevikust rääkides tunnistas ta, et 13aastasele tundub muidugi kogu ümbritsev elu väga põnev, mis tähendab, et peale lindude huvitavad teda veel kõiksugused kooli õppeained. Talle meeldib väga ka puutöö, infotehnoloogia, samuti sport ja muusika.

“Õpin muusikakoolis klassikalist kitarri, mängin kitarriansamblis ja vahel, kui inspiratsioon peale tuleb, olen kirjutanud oma tarbeks ka mõne muusikapala,” rääkis Mati. “Eks elu näitab, millises valdkonnas ma ükskord tulevikus tööle hakkan.”

Arvestage rohkem

Küsimusele, mida tema arvates võiks eestlased seoses lindudega teistmoodi teha, vastas Mati Lepikson, et tema soovitaks nendega rohkem arvestada. Mitte nii, et pääsukest tõrjutakse, kuna ta ehitab räästa alla pesa ja roojab pesaaluse täis. Mati soovitas vaadata asju eri vaatenurkadest ja hoopis seada pääsukesele tingimused, mille puhul väljaheited inimest otseselt ei segaks.

“Eriti tahaksin ma põllumeestele ütelda, et nad suure heinaniitmise aegu arvestaksid rohkem põllul elutsevate lindude ja nende pesadega,” ütles Mati Lepikson, kes peale muu on üks tänavuse noore teadlase tiitli laureaate.