"Eesti talupidajatele on 65% selge pettumus, kuna meie taotlus on olnud 90% EL-i keskmisest toetuste tasemest. Euroopa Liidu institutsioonidest on ainsana meie positsioone toetanud Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee," teatas talupidajate keskliit.

Talupidajate sõnul ei vasta tõele ka meediasse saadetud sõnum, et maaelutoetuste osa Eestis suureneb. Kõnealuse ettepaneku kohaselt peaks maaelutoetuste kogueelarve tõusma kolme protsendi võrra, kuid see ei tähenda, et kolmeprotsendilist tõusu rakendatakse võrdselt kõigile liikmesriikidele, sh ka Eestile. Erinevalt otsetoetuste eelarvest, mis otsustatakse liikmesriikide kaupa, on maaelutoetuste eelarve üldine ning selle jaotust liikmesriikide vahel ei ole veel teada. Mõned Brüsseli ametnikud on vihjanud, et võimalik on Eesti maaelutoetuste eelarve 14 protsendiline vähenemine. Seega tõstis parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjon maaelutoetuste kogueelarvet peamiselt selleks, et kompenseerida otsetoetuste vähenemist neis liikmesriikides, kus see tase langeb.

Taoline sõnum on Euroopa Parlamendist välja saadetud ilmselge eesmärgiga mõjutada eelseisva Euroopa Ülemkogu poolt vastuvõetavaid otsuseid, leiavad talupidajad.  Kui seni teadaolevalt võinuks ülemkogu otsus tõsta Balti riikides otsetoetuste taset kuni 75 protsendini EL-i keskmisest, siis pärast sellise signaali andmist parlamendi poolt on 75 protsendilise taseme kaitsmine väga raske.

Kindlasti vähendas Euroopa Parlamendi põllumajandus- ja maaelukomisjoni otsus Eesti poliitikute, ametnike, ministrite ja peaministri läbirääkimiste mänguruumi Eestile soodsa positsiooni saavutamiseks. Kuigi tegu pole Euroopa Parlamendi lõpliku otsusega, pole usutav, et parlamendi täiskogu hakkab ÜPP eelarvet oma istungi käigus muutma. Kui aga parlament ja nõukogu jäävad eriarvamustele, rakendub mitmeid kuid kestev lepitusmenetlus ning kõigi osapoolte huvides on taolist olukorda vältida. Seetõttu on suure tõenäosusega järgmise perioodi otsetoetuste tase Eesti jaoks juba ära otsustatud.