Läänemaa kalanduspiirkond

Teka talu

Teka talu peremees Eedi Suurküla on kalapüügiga tegelenud juba aastaid. Euroopa kalandusfondi (EKF) toetusega on rekonstrueeritud laevu, soetatud uusi püügivahendeid, samuti jahutusega väikekaubik kala transportimiseks ja otseturustamiseks. Lisaks sellele on kalur endale EKFi toetusega välja arendanud terve hulga lisasissetuleku allikaid, sest „kalapüük on õnneasi ja kunagi ei tea, kui palju meri sulle teenistust annab.”

„Tänavukevadine räimepüük läks täiesti luhta, sest räim Läänemaa randa ei tulnudki,” meenutab Suurküla. „Kulutused said ometigi tehtud ja eks ma nüüd oma lisateenustega seda miinust tagasi teeningi.”

Eedi Suurküla mitmekesistavad teenused keskenduvad eelkõige metsandusele ja maastiku hooldusele. Soetatud on halupuude tootmise seadmed, metsaveohaagis, millega pakutakse metsa väljaveo teenust, ning niiduk, millega pakutakse maastiku hooldamise teenust.

Kaluri sõnul on lisateenused pakkunud eelkõige vabadust oma töö planeerimisel. Võimalik on püügihooaega maksimaalselt ära kasutada, ja kui see läbi saab, otsida sissetulekut muudest tegevustest. „Kalapüük mulle meeldib ja sellega võib ka korralikult teenida, kuid riskid on suured, sest loodust me ju kuidagi käskida ei saa.”

Teka talu peremehe arvates on Euroopa kalandusfondi rannakalanduse toetamise meetme kaks kõige tähtsamat telge just kalandustoodete töötlemine ja otseturustamine ning tegevuste mitmekesistamine. Esimene annab võimaluse saada maksimaalselt head hinda oma saagi eest ja vähendab sõltuvust kokkuostjatest. Teine aitab maandada kalapüügi hooajalisust ja loodulikest oludest tulenevaid riske.

Otsapoisid OÜ

Otsa talu perepoeg Madis Otsa on küll noor mees, aga Läänemaa kalurite hulgas juba tuntud tegija. Kalal on ta käinud poisipõlvest saati ning tänapäevaks on hobist saanud elukutse ja elatusallikas. Koos vennaga on EKFi toetuse abil rajatud väike kiosk, kus pakutakse turistidele suitsukala. „Mis ma kalast ikka poolmuidu kokkuostjale kingin, parem suitsutan ära ja müün palju kallimalt turistidele,” arvab ta.

Peale kalapüügi pakub Otsapoisid OÜ ka võrkude rakendamise teenust, milleks on soetatud spetsiaalne õmblusmasin. „Talvel hea tubane töö – saab oma võrgud valmis ja teenust osutada ka teistele kaluritele. Kui tahad maal elada ja kalandusega tegeleda, siis üheainsa tegevusega toime ei tule. Midagi peab ikka juures olema,” arutleb kalur.

Tulenevalt kalapüügi hooajalisusest seisab suur osa Läänemaa kalureid probleemi ees: mida teha siis, kui püügihooaeg läbi saab? Üks võimalus on minna palgatööle, kuid sesoonset tööd leida on raske. Liiatigi tuleb alati uus kevad, kus meri jälle kutsub – sestap peab teinekord tegema raskeid valikuid stabiilse sissetuleku ja kalanduse vahel.

„Noori kalureid on vähe sellepärast, et kalandusest saadavad sissetulekud on hooajalised ja seotud suurte ilmastikuriskidega. Teenistust on vaja aga terveks aastaks,” arvab Madis Otsa.

Hiiumaa kalanduspiirkond

Imre Kivi püünistetöökoda

Kes võiks veel paremini teada kalapüüniste hingeelu kui mitte tegevkalur ja endine traalmeister. Nii ongi Imre Kivi asutanud oma püünisetöökoja, kus valmistatakse tellimusel nii võrkusid, mõrdasid, rüsasid ja, kui vaja, siis ka traale.

„Mõrd on kui rätsepaülikond – igal kaluril on eri soovid, missuguseid materjale kasutada, kui kõrge ja lai peaks üks või teine osa olema,” kirjeldab ta ja lisab, et enamasti valmistatakse mõrrad konkreetse püügikoha ja kalaliigi järgi. Veidi lihtsam on asi nakkevõrkudega, mida on samuti võimalik tema töökojast tellida, kuid siingi on kalurite nägemused materjali, silma suuruse, niidi jämeduse, võrgulina värvi ja veel paljude nüansside poolest erinevad.

Pikalt Hiiu Kaluris püünisetsehhi juhatajana töötanud Imre Kivi otsustas oma töökoja teha juba kuus aastat tagasi. Kahjuks polnud sobilikke ruume Kärdlas leida ja nõnda jäi plaan mõneks ajaks soiku. Kuni nagu tellitult avanesid kalandusfondi meetmed, millest sai taotleda raha oma tegevuse mitmekesistamiseks. Esimese projektiga valmisid koduõuele tänapäevased madalate ülalpidamiskuludega ruumid: töökoda, laopind ja kontor. Teise projektiga soetati juurde õmblusmasin võrkude rakendamiseks ning väikevahendid nööri lõikamiseks, mõõtmiseks ja kaalumiseks ning metallitööks. Kolmanda projektiga soetati kaubik, millega materjale ja valmistoodangut transportida.

Töökojas töötab täistööajaga peale Imre veel neli töötajat. Nüüdseks on püünisetöökoda tegutsenud kaks ja pool aastat ning tellimusi tundub jätkuvat. Nõudlus on tugevalt seotud püügikogustega: mida paremad on kalurite saagid, seda rohkem vaba raha ja huvi tellimiseks jätkub. Nõudluse kasvule on kaasa aidanud ka kalandusfondi meede, mille abil kalurid saavad soetada hülgekindlaid ja selektiivseid püüniseid.

Püünistetöökojas töötab neli naist

Saaremaa kalanduspiirkond

OÜ Tinurek

Firma OÜ Tinurek osanikud Arvi Talk ja Targo Tiidussalu on mitmekülgsed kalurid. Arvi Talk on üks edukamaid kalureid Saaremaal. Püügihooaega alustab ta räimepüügiga, sellele järgneb lestapüük lestanoodaga avamerel.

Tinurek tegeleb ühena vähestest Eestis agarikupüügiga. Agariku töötlemise tarbeks on ehitatud viilhall, soetatud on ka inventar punavetika kuivatamiseks ja ladustamiseks.

Meeste plaanid on suured. Varasem agariku käitlemine on piirdunud vaid püügi ja kuivatamisega. Tinurekil on kindel plaan minna Euroopa turule agarikku ilma vahendajateta turustama.

Selleks et tagada agariku töötlemisel nõutav kvaliteet, millega väljapool Eestit läbi lüüa, on firma soetanud kalandusfondi toetuste abil vastava tehnika. Ostetud on uus traktor ja haagis lisaseadmetega, pakutakse ka lumekoristusteenust.

Peale kala- ja agarikupüügi tegelevad kalurid turismiteenuse osutamisega, projektide abil on rajatud puhkemajad Nasval ja Muratsi külas.

Ettevõte Tinurek on näide sellest, mismoodi on kaluril meetmete abil võimalus leida lisaks kalapüügile muidki võimalusi aastaringseks tööks.

Peipsi kalanduspiirkond

FIE Veiko Jäämets

Põlvamaa kalur Veiko Jäämets on tegutsenud kutselise kalurina juba üle 20 aasta. 2011. aastal soetas ta endale mitmekesistamise tegevussuunast lumesaha ja jäätmaaniiduki ning hiljem põllulibisti. Niiduki ja libistiga osutab ta teenust kohalikule põllumajandusettevõttele ning lumesahaga puhastab talvisel ajal koduvalla Mikitamäe teid.

„Talvine lisasissetulek valla teede puhastamisel on suureks abiks, kuigi eks seegi teenus sõltub paljustki ilmast nii nagu kaluritöö. Näiteks üle-eelmisel aastal tuli tööd palju, kuigi eelmise aasta talvel oli vaja teid puhastada ainult kahel päeval. Aga küll jumal leiba ja tööd annab!” on Veiko tuleviku suhtes optimistlik. Ostu ootavad veel mootorsaag ja kallurhaagis, et pakkuda tulevikus ka puude raiumise teenust koos äraveoga, millele lisandub puidu tükeldamine ja müük küttepuudeks.

OÜ Empreste

Tartumaal Mehikoorma külas tegutseb juba teist aastat OÜ Empreste autoremonditöökoda – teenustena rehvihooldus, õlivahetus ning veermiku remont sõiduautodele, kaubikutele, mootorratastele ja ATVdele. Selleks vajalikud seadmed soetas Empreste EKFi mitmekesistamise tegevussuuna vahenditest.

Kalandusettevõtja ja Empreste juhataja Margus Narusing ütleb, et sellist teenust oli piirkonda hädasti vaja, sest varasemalt pidi iga väikese probleemi korral sõitma 60 km kaugusele Tartusse, mis nüüd on võimalik lahendada kohapeal. Ettevõttel on selleks otstarbeks üüritud ruumid ja värvatud kogemustega autoremondispetsialist.

2006. aastal tegevust alustanud ning peamiselt kalapüügi ja -turustamisega tegelev ettevõte pakub veel teisigi teenuseid: küttepuude tootmine, lumekoristusteenus Meeksi vallavalitsuse hallatavatel teedel ning mõrralattide tootmine ja müük. EKFi toetusega on soetatud peale autoremondiseadmete ka lumesahk ja metsaveokäru.

Peipsi pesumaja

FIE Urmas Pirgi projekti eesmärk oli luua piirkonda võimalus pakkuda kalatöötlemis- ja turismiettevõtjatele kõrge tasemega pesu- ja puhastusteenust. Projekti käigus tehti varem Kadrinal Jõgevamaal piimavastuvõtupunktina toiminud hoones remont, ehitati välja settekaev ja paigaldati kanalisatsioonitorustik pesuvete juhtimiseks biotiikidesse. Lisaks osteti vajalikud seadmed – pesumasinad, kuivati, triikimisseade, viimistluslaud, laoriiulid, kaal ja arvuti.

„Pesumaja kogub ise pesu kokku ja see viiakse puhtalt tagasi klientidele kolm korda nädalas. Pesu pestakse viiel päeval nädalas. Kui tekib suurem vajadus, siis kõikidel nädalapäevadel. Tööl on üks täiskohaga ja üks poole kohaga inimene,” räägib Urmas.

SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse juhataja Janno Tomson kiidab: „Peipsi pesumajaga alustasime koostööd jaanuaris 2011. Pestud pesu on alati väga puhas ning korralikult triigitud-pakendatud. Pesu saame saata kolm korda nädalas (varasema kahe korra asemel), mistõttu ei teki suuri musta pesu koguseid ja probleeme selle ladustamisega. Oleme Peipsi pesumaja tööga väga rahul ning soovime, et meie koostöö sujuks sama hästi ka tulevikus.”

Virumaa kalanduspiirkond

FIE Virko Sirkel

Virko Sirkel tegutseb kutselise kalurina 1995. aastast. „Kalapüügist üksi ära ei ela, seepärast tegelen põhitegevuse kõrval ka meenete tootmise ja müügiga ning osutan atesteeritud loodusgiidina Lahemaa rahvuspargis giiditeenust.”

Kalanduspiirkondade säästva arengu meetmete raames soetati mõned uued puidutöötlemise seadmed, millega toodetakse meeneid ja väikemööblit. Materjalina kasutatakse puidust ehitusjääke, looduslikku puitu ning merest kaldale uhutud vana puitmaterjali. Nõudlust toodangu järele on Lahemaa rahvuspargi külastajate poolt piisavalt.

„Seni polnud mulle jõukohane valmistada suuremaid partiisid, kuid pärast vajalike seadmete soetamist on tootmine muutunud tunduvalt kiiremaks,” tunnistab Sirkel. Toetusega ostetud paksusmasin, järkamissaag, lint- ja ketaslihvmasin, lintsaag, ehitussaepink ja lintlihvija on võimaldanud tootevalikut märkimisväärselt laiendada. Tavalised müügitooted on tellimuste järgi seljatoega pargipingid, taburetid ja õuemööbel. Suveniiridest on enim müüdud kuumaalused, pannilabidad ja võinoad. Väikeses koguses valmistatakse ka puidust ehteid.

„Hea, et kaluriameti kõrvale on mul tekkinud püsiv lisateenimisvõimalus. Toodetele on nõudlust ja nendel päevadel, kui kalurina merele ei saa, annab teenistust meenete ja väikemööbli valmistamine,” kinnitab Sirkel.

Harjumaa kalanduspiirkond

Laugu talu

Rannakalur ja Laugu talu peremees Ants Matkur ei ole allaandja tüüpi. Kui merel käimist jääb vähemaks, arendab ta Euroopa kalandusfondi toetuste abil uusi äriplaane ja teenuseid välja – keevitustööde teostamisest majutus- ja turismiteenuste pakkumiseni. Ideid on kogenud tegusal mehel rohkemgi – jõuaks vaid teostada ja jätkuks vaid toetusi!

Kui senini oli Ants Matkur teinud keevitustöid põhiliselt oma tarbeks, siis uue keevitusaparaadi ost EKFi tegevuste mitmekesistamise telje toel võimaldab teenust nüüd ka teistele pakkuda. Piirkonna põllumajandustehnika ja sõidukid vajavad pidevalt kvaliteetseid käsielektrood- ja traatkeevitustöid, milleks Ants Matkuril on vajalik kvalifikatsioon ja nüüd ka kvaliteetne tehnika. Uus keevitusseade on keskkonnahoidlik ja nii kliendile kui ka teenusepakkujale rahakotisõbralik, võimaldades säästa energiat kuni 50 protsenti.

Hoogsalt jätkub Laugu talus ka pereettevõtte Laugu külalistemaja tegevus. Laugu asub Tallinnast vaid 45 km kaugusel, randa on kõigest poolteist kilomeetrit ning majutus- ja turismiteenuse pakkujana on edukalt tegutsetud juba üle kaheksa aasta. Ööbimiskohti on Laugul 18 inimesele, külaliste kõhtu paitab maitsev toit, keha ja hinge kosutab puuküttega leilisaun ja bassein, kaminatoas ja seminariruumis on mõnus maailmaasju arutada.

Matkurite pere pakub ka ürituste korraldamise teenust ning organiseerib oma külalistele aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Nii või teisiti on rannakaluri pere alati hakkama saanud, klientidele parimat pakkudes.

Foto: Laugu Külalistemaja

Pärnumaa kalanduspiirkond

Pärnumaal on rannakaluril aktiivne ja kõige kiirem püügiperiood kevadel räimeajal aprillist maini – siis tuuakse kaldale kõige rohkem kala. Pärast seda muidugi mõrrad välja ja kuivama, vajadusel alustatakse ka remonditöödega.

Kõige pikem püügivaba periood on talv – siis kala ei püüta või püütakse vähem ning kalur vajab oma põhitegevuse kõrvale midagi muud. Näiteks tegeletakse niitmisega, maastiku ja rannaniitude hooldusega, lumekoristusega ning halupuude tootmisega, aga pakutakse ka puude väljavedamise teenust. Nii on meiegi piirkonnas soetatud metsa väljaveo tehnikat, halupuude tootmiseks vajalikke puulõhkumismasinaid ning lumekoristuseks ja heinaniitmiseks vajalikke vahendeid. Mitmed kalurid on sõlminud lepingud teenuste osutamiseks nii valla kui ka eraettevõtjatega, et kalapüügi kõrvalt oma perele leib lauale tuua. 

Nagu öeldakse, on kalapüük ja kalasaak õnneasi, kunagi ei tea, kas loodus on kalurile armuline või mitte.

Üks Pärnu piirkonna rannakalur on soetanud oma tegevuse laiendamiseks vajalikud seadmed, et pakkuda toitlustusteenust. Nüüd käib ta aktiivselt väliüritustel värskest toorainest kalaroogasid pakkumas. See ei ole mitte ainult väljund rannakalurile, vaid tegelikult kogu rannakaluri perele.

Meie piirkonna rannakalurid on seda meelt, et Euroopa kalandusfondi toetatav tegevuste mitmekesistamine on andnud rannakalurile palju suuremad võimalused oma püügihooajaväliste tegevuste laiendamiseks ning loonud võimaluse jätkata tegevust koduses rannakülas, mitte minna piiri taha palgatööle.

Kommentaar

Euroopa kalandusfondi 2007–2013 rakendamisega on Eesti jaotatud kaheksaks kalanduspiirkonnaks, kus viiakse kohapeal ellu meedet 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng”. Meedet viivad ellu kohalikud kalanduse tegevusgrupid kohalike arengustrateegiate rakendamise kaudu.

Ranna- ja sisevete kalanduse arendamise peamine eesmärk on sektori restruktureerimine, mille tulemuseks on korrastatud ja toimiv terviklik tarneahel. See võimaldab kaluritel suurendada kalapüügist saadavat sissetulekut, lisaks leida kalapüügi kõrvale alternatiivseid tegevusi, mis aitaks toime tulla püügihooajavälisel ajal. Euroopa kalandusfond aitas eesmärki ellu viia meetme 4.1 „Kalanduspiirkondade säästev areng” abil. Ühe olulise suunana keskendutakse kaluri tegevuste mitmekesistamisele, mis tagaks piisava sissetuleku ja töökohad kohapeal ning aitaks kaasa kestliku rannakalanduse kogukonna säilimisele. Selleks et rannakalur ei loobuks kalapüügist ebastabiilse sissetuleku tõttu, on tegevussuunal suur tähtsus rannakalanduse jätkusuutlikkusele.
Paljud kalurid toetuse abiga investeerinud peamiselt tootmisvahenditesse, näiteks põllu- ja metsatöömasinatesse ning puulõhkumis- ja roopakkimisseadmetesse. Toetust on saanud 159 projekti investeeringute kogumahus 2,6 miljonit eurot.

Perioodil 2014–2020 on kava jätkata Euroopa merendus- ja kalandusfondi raames teatud meetmete ja tegevuste elluviimist kogukonna juhitud kohaliku arengu rakendusskeemi kaudu. Plaanitud eelarvemaht jääb eelmise perioodiga sarnaseks – 27,7 miljonit eurot. ELi tasandil on kogukonna poolt juhitud kohaliku arengu rakendamiseks paika pandud sihikindel eesmärk: tööhõive suurendamine ja säilitamine. Tööhõive säilitamist võib planeerida eelkõige lisategevustes kalandussektori kõrval ja sellega sünergias – töötlemises, turustamises ning sadamateenuste ja muude merendustegevuste mitmekesistamises.
Millistesse tegevustesse kohalikud kalanduse tegevusgrupid täpsemalt panustavad, on juba nende otsustada lähtuvalt piirkonna vajadustest.

Liis Reinma
põllumajandusministeeriumi kalanduse arengu büroo nõunik