Teadlane: Bioturvalisus on oluline ka seakatkuvabades piirkondades


Teadlane: Bioturvalisus on oluline ka seakatkuvabades piirkondades
SeakatkFoto: Andres Putting

Oht sigade Aafrika katku edasikandumiseks uutele aladele metsas ning uute farmipuhangute tekkimiseks on eeloleval suvel väga suur, seepärast tuleb ennetavalt rakendada bioohutusmeetmeid loomade kaitsmiseks ka seni katkuvabades piirkondades, leidsid Saaremaal toimunud seakasvatajate infopäeval esinenud veterinaareksperdid ja loomakasvatajad.

Eesti Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltropi hinnangul on pigem tõenäoline, et seakatk jõuab ka Saaremaale. „Mandri-Eesti metsades on viirust palju ning tõenäoliselt suve jooksul nakatunud ala metssigade aktiivsema liikumisega veelgi laieneb. Väga tihe liikumine mandri ja saarte vahel pigem tingib selle, et ta jõuab mingil moel ka Saaremaale,“ ütles Arvo Viltrop. „Viiruse võib nakatunud piirkondadest tuua näiteks nakatunud metssealihaga või saastunud söödaga. Me ei pruugi seda koheselt avastada, seetõttu peaksid farmides rakendatavad bioturvalisuse meetmed juba praegu lähtuma eeldusest, et katk on kohal.“

Arvo Viltrop selgitas infopäeval 2015. aastal seakatku nakatunud farmides läbiviidud täiendava epidemioloogilise uuringu põhjal nakkuse farmi jõudmise tõenäolisi põhjuseid, suuremaid riske ja bioturvalisuse meetmeid nende vältimiseks. Maarja Kristian veterinaar- ja toiduametist andis ülevaate seakatku leviku hetkeseisust, kehtestatud bioohutusnõuetest ja VTA Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürisson Saaremaa seafarmides läbiviidava järelevalve tulemustest. AS HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor Mati Tuvi andis infopäeval põhjaliku ülevaate AS Rakvere Farmide 20 seakasvatuses rakendatavatest bioohutusmeetmetest.

Seotud lood:

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu liikme Raul Maripuu sõnul on seakatku leviku tõkestamine looduses keeruline, kuid seakasvatajaid peavad rakendama bioohutusmeetmeid, et hoida ära võimalikke puhanguid koduseafarmides. „Loodusele me kätt ette panna ei saa, kuid saame ära hoida viiruse toomise metsast farmi,“ ütles Maripuu.

Seakatku farmipuhangute vältimiseks alates 2015. aasta septembrist karmistunud bioohutusnõuded kehtivad kõigile seakasvatajatele üle Eesti. Seakatku riskipiirkondades (II-III tsoon) tuleb kõik kütitud metssead uurida seakatku välistamiseks, puhvertsoonis metssead, kelle liha soovitakse tsoonist välja viia. Taudivabades piirkondades uuritakse seire eesmärgil orienteeruvalt kaks protsenti kütitud metssigadest ning kogu Eesti territooriumil kõik surnuna leitud metssead. Samuti tehakse pidevat järelevalvet ja seiret kodusigade hulgas.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi sõnul tuleb ka taudivabades piirkondades suhtuda bioohutusse suure vastutustundega. „Seni on nakatunud metssigade leiud liikunud farmipuhangutest ees, kuid see ei pruugi uutes piirkondades nii olla. Kuna kõige suurem risk viiruse edasikandumiseks on seotud inimtegevusega, siis inimene võib tuua viiruse kohale ka pikemate vahemaade tagant,“ ütles Tammemägi. „See, et metsades katku ei ole, ei vähenda riske seakasvatajate jaoks.“