„Mujal maailmas on ümarmudil oma levilat laiendanud ka magevette,“ selgitas uuringut läbi viinud Eesti Maaülikooli kalateadlane Anti Vasemägi. Vasemägi sõnul on ümarmudil näiteks Põhja-Ameerikas edukalt levinud Suurde järvistusse ning sinna suubuvatesse jõgedesse: „Seetõttu on võimalik, et ümarmudil laiendab lähitulevikus oma leviala ka Eesti siseveekogudesse.“

Kalateadlane lisas, et mitmed varasemad uuringud on näidanud, et tegemist on väga agressiivse kalaliigiga, kes võib teisi põhjalise eluviisiga kalu nende elupaikadest välja tõrjuda. Laboratoorsete katsete põhjal maitseb punnpõsksele tulnukale ka lõhilaste mari. „Samas on ümarmudila kahjulikest mõjudest meie lõhilastele ja magevee kalafaunale üldisemalt veel vara rääkida,“ nentis Vasemägi.

Ümarmudil (Neogobius melanostomus) kuulub ahvenaliste seltsi mudillaste sugukonda ning tema algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond.