Tee ei taha metsavedu
Puiduvedajad on hämmingus majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi määrusest, mis leevendas veokite täismassipiirangut ainult nelja tonni võrra.
Nüüd tohib vähemalt 6teljeliste (s.t 6 rattapaariga) autorongide täismass olla 44 tonni. Ühele teljele ehk rattapaarile jaotuva massi piirang on endiselt kuni 10 tonni.
Vedajad lootsid täismassiarvu viimist 52 või 60 tonnile, mis on tänapäeva metsaveokite tehasevõimsus. Seda taotledes on üheks põhiargumendiks, et metsaveokitele on alla pandud rohkem rattapaare, mis koormuse hajutab – rattapaari massipiirangut ei ületataks ka 60tonnise täismassiga.
Teine argument on, et suurem täismass võimaldaks veokitele pooliku asemel normaalse koorma peale panna ja sõitusid tuleks teha kolmandiku võrra vähem, mis omakorda teede kulumist vähendaks.
44 tonni sõitude arvu vähendamist ei võimalda.
Ei muutu miski
“Täismassiga toimus nüüd täpselt sama asi, mis oli tulumaksusoodustusega 2007. aastal,” ütles Valgamaa metsaettevõtja Andres Olesk. “Poliitikud saavad ütelda, et me ju tegime ära, aga otsus, mis tehti, ei muuda mitte midagi.”
Oleski viidatud maksusoodustustest on samamoodi nagu veokite täismassipiirangu leevendamisest räägitud aastaid (füüsilisest isikust metsaomanike maksukoormus on nii ebaõiglane, et lausa suunab inimesi maksupettustele).
2007. aastal tulumaksuseadust tõesti muudeti, ent maksusoodustuse said vaid FIEd, keda metsaomanike seas on vähemus ja keda probleem niivõrd ei puuduta.
“Ministri otsust on raske mõista,” ütles Andres Olesk. “Tegelikult sõidame ju edasi alakoormatud veokitega, kulutame kütust ja maksame aktsiisi. Jääb mulje, et see ongi riigile kõige tähtsam – ettevõtjatelt võimalikult palju raha kätte saada.”
“Üks muudatus ju siiski on,” muigas Hiiumaa metsaettevõtja Jüri Koor. Hiiumaa metsaveokid on kohaliku politsei valvsa pilgu all ja jõuavad praamiga mandrile õiges mõõdus koormatega, kuid mandri vedajad riskivad tihti täiskoormaga sõita.
“See, kes vahele jääb, maksab trahvi veidi vähem,” märkis Koor.
Arutelu jätkub
“44 tonni on piir, mis maanteeameti spetsialistide hinnangul võiks maksimaalselt olla veel võimalik Eesti teedel,” selgitas ministri otsust ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse peaspetsialist Tiit Ader.
Kui täismass oleks suurem, tuleks Aderi sõnul suure osa teede ja sildade puhul rakendada tugevdusprogramme, kuna need on ehitatud väiksemate koormuste jaoks. Selleks pole aga raha.
“Kas 44 tonni just ministeeriumi viimane sõna on... Maanteeameti tööplaanis on analüüsida täiendavalt võimalikke marsruute, kus võiks kaaluda erilubade alusel ka suuremaid täismasse,” andis Ader väikest tulevikulootust.
Läbirääkimiste jätkumist näeb ka metsatööstusliit. “Ministeeriumi suund on õige, aga me kindlasti ajame asja edasi, et saavutada ikkagi reaalsemat efekti andev tulemus,” ütles liidu tegevjuht Ott Otsmann.
Praegusest muudatusest märgatavama efekti ning seda just sõitude arvu vähenemisega annaks Otsmanni sõnul siiski 60 või 52 tonni piir.
Lihtsalt kehvad teed
Kuluaaridest kostab, et tegelikult on 4tonnine leevendus ka vale, sest Eesti tee-ehitus on käinud kogu aeg kokkuhoiupoliitika loosungite all ja teed ongi liiga nõrgad.
“Piltlikult öeldes on nii, et sinna, kus soomlane paneks teekatendisse 50 cm materjalikihtisid, paneb eestlane 25, ja kui küsid otse, mida nad teevad, siis öeldakse, et raha on vähe,” rääkis üks arvustajatest, kes pakkus, et vaadatagu, kui rööpas on asfalt mõne bussipeatuse juures, kus ei sõida ei naelkummidega autod ega rasked veokid...
Tegelikult märgib oma pikas ja põhjalikus selgituses suurt rahanappust ja teede sellest tulenevat kehva olukorda ka ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter. Tema rõhutab, et metsavedajatel ei peaks üldse olema õigust küsida võimalust suuremaid koormaid vedada lihtsalt sellepärast, et nad on sellised masinad ostnud.
Tatter pakub intrigeerivalt, et kui tahetakse vedada suuri koormaid nagu Rootsis, võiks metsatööstus aidata ka teede ja sildade tugevdamist rahastada, nagu Rootsis seda on tehtud.
Ott Otsmann selle jutu peale intriigi ei võimendanud, vaid ütles, et kõik on koostöös võimalik.
