Teraviljafoorumi põhitähelepanu keskendub sektori majanduslikule kestlikkusele
Viimsed aastad on näidanud, et heitlikud on olnud nii ilm kui ka turud – liigniiskusele on järgnenud põud ning turuhinnad on suures vahemikus kõikunud. Foorumil analüüsitakse teraviljakasvatuse finantseerimise, efektiivsuse tõstmise, turgude, riskijuhtimise ja sordikaitse küsimusi.
„Eesti viljakasvatus on viimase kümnendi jooksul kujunenud Eesti üheks suurimaks põllumajandusharuks, kus on toimunud kasvupindade laienemine ja saagikuse kasv ning tegeletakse arvestatavas mahus ekspordiga. Ilma selge tegevuskava ja tõhusa riskijuhtimiseta võivad keerulised olukorrad, nagu näiteks möödunud aasta suur põud või paari aasta tagune liigniiskus, sektorile väga tõsist kahju tekitada,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Ivo Eenpalu.
Koja juhatuse esimehe Roomet Sõrmuse sõnul on nad viimastel aastatel töötanud selle nimel, et Eesti viljakasvatajatel tekiks võimalus saagikindlustuse kasutamiseks. Maaelu arengukavas on tänaseks loodud meede riskijuhtimise toetamiseks. Järgmise sammuna tutvustab Saksamaa kindlustusühistu Vereinigte Hagel esindaja Janusz Pavel foorumil põllumeestele saagikindlustuse pakkumise kogemusi ja võimalusi Balti riikides.
Praegust valitsuse moodustamise protsessi silmas pidades loodab põllumajanduskoda, et ametisse astuv uus võimuliit töötab välja tervikliku riskijuhtimise poliitika, mis annab võimaluse põllumajanduse- ja toidutootmisega seotud erinevate riskide ning kriisidega toimetulemiseks.
„Eesmärgiks peab olema tootmise stabiilse arengu tagamine ning põllumajandussektorisse täiendava kapitali kaasamise ja tehtavate investeeringute soodustamine. Seejuures tuleb silmas pidada turu- ja ilmastikuriske, looma- ja taimehaiguste levikut, poliitilisi ja teisi riske,“ rõhutas Sõrmus.