Teraviljasektor peab rohkem tähelepanu pöörama riskijuhtimisele
Möödunud aasta kujunes heitliku ilma ja madalate turuhindade tõttu paljude teraviljakasvatajate jaoks keeruliseks. Selleks, et kindlustada Eesti teraviljasektori areng ja ekspordivõime, on jätkuvalt olulised mõistlikud investeeringud ja ühistegevus.
„Möödunud aasta kujunes Eesti teraviljakasvatajate jaoks üsna keeruliseks. Piirkonniti väga ebasoodsad ilmastikuolud viisid saagikuse olulise vähenemiseni ning ka turuhindade tase on olnud viimastel aastatel langustrendis. See pani teraviljakasvatajate sissetulekud mullu tõsise surve alla ning mõjutab kindlasti ka selle aasta plaanide tegemist. Märksõnadeks kujuneb kulude kontroll, efektiivsus ja riskijuhtimine,“ ütles põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna vastvalitud esimees Ivo Eenpalu.
Põllumajandusturgude suurt volatiilsust arvestades muutub üha olulisemaks riskijuhtimine. Kuigi paljude Eesti teraviljakasvatajate jaoks on Eenpalu sõnul tulevase saagi hindade osaline fikseerimine muutunud tavapäraseks, siis teravilja kokkuostjad avaldasid toimkonna koosolekul arvamust, et põllumehed võiksid sellele isegi suuremat tähelepanu pöörata. Arutelu käigus toodi esile, et näiteks rapsi uue saagi hinnatase on praegu olnud selline, mis peaks panema mõtlema hindade fikseerimisele.
Möödunud aastal kasvatati statistikaameti andmetel Eestis teravilja 348,2 tuhandel hektaril. Kõige suurematel pindadel kasvatati otra (132,6 tuh ha), talinisu (91,1 tuh ha), suvinisu (72,8 tuh ha) ja kaera (28,2 tuh ha). Kõige kiiremini on viimase viie aasta jooksul kasvanud talinisu kasvupind. Rukki kasvupind langes mullu aga vaid 12,2 tuh hektarile. Kuigi teravilja kasvupind kokku on viimase viie aasta jooksul kasvanud ligi 58 tuhande hektari ehk 20% võrra, siis teraviljakasvatuse edasisele laienemisele panevad piiri EL ühise põllumajanduspoliitika rohestamise nõuded ja püsirohumaade säilitamise kohustus.
Põllukultuuridest on jõudsalt kasvanud ka kaunviljade kasvupind – mullu kasvatati kaunvilju tervelt 54,5 tuhandel hektaril, mida on ligi 5 korda rohkem kui 2012. aastal. Toimkonna arutelul tõdeti, et nii hernes kui põlduba on rahvusvahelistel turgudel nišikultuurid, mistõttu tuleks kaunviljade müügivõimalusi hoolikalt analüüsida. Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud aga rapsi- ja rüpsipind. Mullu kasvatati neid õlikultuure 69,4 tuhandel hektaril, samas kui 2012. aastal ulatus rapsi- ja rüpsipind koguni 87,1 tuhande hektarini.
Konjunktuuriinstituudi andmetel olid 2016. aasta III kvartalis teravilja kokkuostuhinnad üldiselt madalamad kui aasta tagasi samal ajal. Maailma teravilja varud on paari aastaga kasvanud ja see ei soosi teraviljahindade tõusu.
Möödunud nädalal esimest korda kogunenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkond valis järgmiseks kolmeks aastaks toimkonna esimeheks Harjumaa teraviljakasvataja Ivo Eenpalu. Eenpalu juhitavas Hellema talus ulatub tänavu teravilja ja teiste põllukultuuride kasvupind kokku 980 hektarini. Teraviljatoimkond koondab põllumeeste, teraviljatööstuste ja teravilja kokkuostjate esindajaid.
