Toetatud raiega on kiire
Maaelu arengukava alusel makstavate toetuste programmi-
periood hakkab lõppema. Metsaomanik, kellel tööd tähtajaks tegemata, jääb toetusrahast ilma.
Maaelu arengukava 2007–2013 on võimaldanud paljudel metsaomanikel saada oma investeeringute toetuseks ELi abiraha. Paraku on probleem selles, et paljud, kes seda taotlenud ja saanud ka jah-sõna toetuse andmiseks, jätavad oma tööd tegemata või jäävad nendega hiljaks.
Näiteks 2010 esitatud taotlustest rahuldati erametsaomanike soov saada toetust valgustus- ja harvendusraieteks 5312,29 ha metsamaal. Nende tööde tegemiseks on aega kaks aastat ehk viimane tähtaeg saabub aprilliga 2013.
Paraku on tehtud töid ainult umbes 2000 hektaril. See tähendab, et 57% metsamaal on töö veel tegemata. Sellel, et tööd on venima jäänud, võib olla mitmesuguseid põhjuseid.
- Esiteks võib olla, et toetus ongi taotletud kampaania korras. See tähendab, et keegi (sõber, meedia, metsakonsulent) on toetusevõimalusi hästi tutvustanud ja koos on leitud, et metsaomanik vajabki seda toetust.
Kui näiteks linnamehest metsaomanik töö ka ära tegema peab, võib aga selguda, et tal pole selleks piisavalt oskusi, ta isegi ei tea, kust alustada. Kuna metsa majandamisega pole seni kokku puututud ja asjaga kurssi viimine võtaks palju aega, lükkab ta töö tegemise lihtsalt edasi.
- Võib juhtuda ka, et toetust on küll küsitud kindla plaaniga metsas töid alustada, kuid tegelikult pole selleks aega – tagajärjeks on, et aina lükatakse asja edasi.
- Võimalik on ka, et toetuse küsija on juba tööde tegemiseks hinnapakkumisi küsinud, kuid siis on selgunud, et kulud kujuneks palju suuremaks kui küsitud toetus – inimene ei ole lihtsalt oma kulutusi ette planeerinud.
- Samuti võib metsaomanik oma töödega ootama jääda, kui tal pole selget ettekujutust, mis kasu ta nendest töödest tulevikus saab, ehk taas – planeerimine on olnud puudulik.
Tööde venimise taga võib tegelikult olla veel hulk põhjuseid. Näiteks: ühisomandis oleva metsa omanikud ei saa kulude osas kokkuleppele; ei leia töö tegijaid; turu puiduhindasid peetakse liiga madalaks ja loodetakse, et hind tõuseb; ilm ei sobi; ei ole leitud usaldusväärset nõuandjat jne.
Kõik see kokku võib kaasa tuua aga selle, et ELi programmiperioodi lõpul, kui kasutamata toetusraha võidakse suunata hoopis mujale, võite leida end olukorras, kus oletegi toetusrahast ilma jäänud ning tuleb oodata järgmisi võimalusi.
Soovitan kiirustada. Kui metsaomanik tunneb, et töö korraldamine käib talle üle jõu, tasub kontakti võtta kas piirkondliku tugiisikuga, lähima metsaühistuga või metsakonsulendiga.
