Toetust saab noor seenekasvataja. Aga miks mitte vana põllumees?
“Raha jagavad inimesed, kes pole päevagi põllumajanduses töötanud,” on Tartumaa põllumees ja Tatramäe OÜ omanik Gunnar Ots pahane. “Ametnike võim süveneb ja bürokraatia taastoodab ennast.”
Kõige rohkem ajab tal hinge täis maaelu arengukava meede 1.4.1 ehk mikroettevõtjate investeeringutoetus. Esialgu räägiti, et meetme käivitudes saavad toetust kuni üheksa töötajaga ettevõtted, kelle käive on kuni kaks miljonit eurot ehk 31 miljonit krooni.
“Põllumehed hoidsid investeeringuid tagasi, et käive liiga suureks ei läheks. See hoidis kasumi kõrge,” meenutab kuuele inimesele tööd andev mees.
Kui taotlusvoor lõpuks avanes, selgus aga, et oli kehtestatud ka kasumipiir – toetust saab alla miljoni kroonise kasumi puhul. Investeeringukuludeta oli Tatramäe OÜ kasum üle miljoni krooni. Otsa hinnangul on miljoni krooni kasumi piir ajale jalgu jäänud ja seda peaks tõstma.
Nii tuli Otsal esimeste voorude puhul suu toetusest puhtaks pühkida. Viimasel kahel aastal jäi tema ettevõtte kasum nõutud piiridesse ja ta plaanis eelmise aasta lõpus taotluse esitada.
Kaasamine on ametnike jaoks vaid sõnakõlks
Selgus aga, et tingimusi on vahepeal muudetud ja punkte paremusjärjestuse jaoks ta ei pälvi. Varem hinnatud agronoomiaalane kõrgharidus ja 25aastane põllumajandustöö kogemus ei tähendanud midagi.
“Punkte said mingid seenekasvatajad,” ei jõua ta ära imestada. Lisaks eelistati alla 40aastaseid ja väiksema käibega ettevõtjaid. Väiksema käibe puhul on ka toetatav investeering väiksem – põkatsi saad, aga haakeriistadeks raha enam ei jagu ja siis pole ka traktoriga midagi peale hakata.
Nii jäigi Gunnar Otsal kuivati ja kombaini soetamiseks toetus taotlemata. “Mõned on teinud oma ettevõtte kõrvale paar väiksemat, mis vastavad mikroettevõtete investeeringutoetuse tingimustele, aga mina ei taha oma üksust tükeldada,” lisab mees.
“Soodustusi on antud nii, et vanem ja tõsisem tegija peab käega lööma või fiktiivse firma kõrvale tegema,” räägib ka Valgamaa Põllumeeste Liidu juht Jaan Bachmann. “Pea pooltel on mitu osaühingut ühe talu asemel, et kõiki võimalikke toetusi saada.”
Finantsmajanduse konsulent Aavo Hõbe pole rahul, et tegeliku eluga kursis olevate konsulentidega arutatakse toetusetingimusi alles siis, kui need on juba ministri poolt kinnitatud. “Mõned põllumajandusministeeriumi ametnikud on jäigalt öelnud, et meie töötasime välja ja nii jääb,” lisab Hõbe.
Ka mullu aasta konsulendiks pärjatud Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskuse juhataja Olavy Sülla pole põllumajandusministeeriumi ametnike tööga mikromeetme tingimuste koostamisel rahul. “Meile antakse infot alles natuke enne vooru avanemist,” ütleb Sülla.
Kuigi ametnikud kinnitavad konsulentidele, et kõik nende ettepanekud ja tagasiside on teretulnud, näitab tegelik elu muud.
Sülla leidis määrusest mitmeid vigu ja saatis mikromeetmega tegelevale ametnikule e-kirja, juhtides neile tähelepanu. Tema tähelepanekutega aga ei arvestatud ja kirjale ei vastatud.
Olavy Sülla on oma klientide õiguste kaitseks riigi lausa kohtusse andnud. Kolm tema koostatud taotlust said PRIAst eitava vastuse, kuna tuludeklaratsiooni E-vormil oli neil ettevõtjatel kasumi asemel kirjas miinus. Äriprojekti koostades võttis Sülla kasumiandmed, nagu tavaliselt, ettevõtja tulude-kulude koondist, mitte E-vormilt.
Kohus tegi otsuse põllumeeste kasuks ja praegu on need kolm projekti PRIAs uuesti läbi vaatamisel.
“Põllumajandusministeeriumis jääb meetme tegijatel pädevust vajaka,” hindab tunnustatud konsulent. “Muudatusi tehakse uisapäisa ega mõelda läbi.”
Laps visati koos pesuveega välja
Seda tõestab ka mullusügisene kogemus, kui töötati välja uued mikromeetme tingimused ja kaks kuud hiljem ning paar nädalat enne taotluste vastuvõttu tehti vigade parandamiseks määrusemuudatus.
Üks muudatustest puudutas noori ettevõtjaid. Septembris kinnitatud tingimuste kohaselt oleksid investeeringutoetust võinud taotleda need talunikud, kes said noore põllumehe toetust 2007. aastal kinnitatud määruse järgi, kuid kellel ei ole veel esitada majandustegevuse aruannet terve aasta kohta.
Sülla juhtis ametnike tähelepanu sellele, et toetuseta jäävad siis need noored, kes on saanud noortaluniku toetust 2010. aasta määruse alusel. Tehtigi muudatus, kuid 2010. aasta määruse lisamise asemel vahetati see 2007. aasta määruse vastu ära.
“Need, kes said toetust 2009. aastal ja olid pea aasta töötanud, nulliti ära kellegi ametniku tõttu,” on Sülla rahulolematu. “Laps visati koos pesuveega välja.”
Ka aastaid tagasi PRIAs investeeringutoetuste taotluste menetlemisega tegelnud Sirje Simmol, kes analüüsib nüüd maaülikoolis toetuste rakendamist, pole määruste väljatöötamise kohta kiidusõnu.
“Sellest ajast, kui mina PRIAs olin, ei ole nad küll kvaliteetsemaks muutunud,” hindab ta määrusi, mille alusel jagatakse miljoneid eurosid. Simmo toob näiteid sellest, kuidas taotlejale esitatakse nõuded, aga nende täitmist tõendavate dokumentide esitamist ei nõuta. See tähendab, et PRIA peab igal puhul eraldi järelepärimise tegema, mis pikendab taotluste menetlemise aega.
“Inimene kirjutab määrust, aga ei ole asju läbi mõelnud või on vead tekkinud tähelepanematusest,” arvab ta.
Henno Nurmsalu, põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja
Meetme 1.4.1 raames oli veebruari alguseks toetust saanud ligi 6000 objekti. Et osa soovijaid toetuseta jääb, on paratamatus – olgu selleks siis liiga väike toetuse kogusumma, ettevõtte mittevastavus toetuse saamise kriteeriumidele vm.
Meetme 1.4.1 raames soovime toetada asju ning tegevusi, milleks ettevõtjal endal jõudu ja võimalusi ei ole.
Kui ettevõtja viivitab toetuse saamise lootuses investeeringuga, mida ta on võimeline tegema ilma toetuseta ja selle asemel kasumit kogub, võib küsida, kas tema toetusevajadus on ikka vastavuses meetme eesmärgiga.
Kindlasti on ka ministeeriumi pool meedet reguleerides juhtunud vigu. Ent sarnaselt kõigi teiste meetmetega on ka 1.4.1 tingimused teiste seas heaks kiitnud MAK 2007–2013 seirekomisjon, kuhu kuuluvad nii põllumeeste organisatsioonide kui konsulentide esindajad.
Meetme tingimuste arutelu raames lepiti kokku ka hindamiskriteeriumid. Lisaks on ettevõtjate esindajatel alati võimalus esitada ettepanekuid meetmete parendamiseks ning eesmärgipärasemaks muutmiseks.
Toetuse tingimuste kritiseerimisel peab endale aru andma, kas kriitikat põhjustas meetme ideoloogia või see, et ise toetust ei saadud. Kõige problemaatilisem on, kui kohandatakse oma või kliendi äriplaan kunstlikult toetusenõuetega. Sellisel juhul on tegu toetuseõiguse teesklemisega ehk lihtsamalt öeldes pettusekatsega.
Jääksid ju sel puhul toetusest ilma need projektid, mis sisuliselt vastavad toetuse eesmärgile, kuid paremusjärjestuses jäävad rahaliste vahendite nappuse puhul heakskiiduta.
Ootame jätkuvalt ette-võtjaid ministeeriumi suhtlema kas otse või esindusorganisatsioonide vahendusel, ja MAKi seirekomisjoni, mis on just selliste arutelude jaoks kokku kutsutud.
Mille eest saab punkte?
Eelistatakse:
- väiksema müügituluga taotlejat (max 30 punkti);
- realistlikku äriplaani, milles kavandatud tegevused toetavad meetme eesmärke (max 6 p);
- noort ettevõtjat (max 10 p);
- investeeringut, mis tehakse aianduse, mesinduse, seenekasvatuse või põllumajandussaaduste töötlemise valdkonnas ja mille maksumus moodustab abikõlblike investeeringuobjektide maksumusest üle 50% (max 15 p);
- ühistegevust (max 12 p);
- taotlejat, kelle omatoodetud põllumajandussaaduste või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu moodustab kogu müügitulust 70% (max 10 p);
- võrdsete punktisummade puhul taotlust, milles taotletav toetuse summa on väiksem.
Allikas: meetme 1.4.1 määrus
