„Pakkumine on viimase 8 aasta jooksul kasvanud 18%, mis on viinud selleni, et põhitoidu osas – peamiselt toiduvili – on turud küllastunud enamikus maailma piirkondades,“ kommenteeris OECD peasekretär Angel Gurria toiduhindade normaliseerumist võrreldes mõne aasta taguste ebaharilikult kõrgete hindadega.

Edasine nõudlus kasvab Gurria sõnul vaid lisandväärtusega toodete järele ning sedavõrd, kui kiiresti kasvab majandus. Turukonjunktuuri mõjutavad eelkõige kütusehinnad, tööhõive ja rikkuse kasv. Põllumajandussektori võimekus rohkem toitu toota sõltub võimest kohaneda turuolukorraga ja ressurssidest, et toime tulla šokkidega.

Hindade suurem kõikumine tuleb poliitilistest otsustest

FAO peadirektor José Graziano lisas, et mitte kõik hinnad ei reageeri nõudluse muutumisele. Nõudluse kasv on aeglane eriti liha, kala ja piima osas, mis sõltuvad eelkõige sissetulekute kasvust. Hindade kasv mõjutab Graziano sõnum eksportijatest enim just imporditurgusid, kuna enamik saadustest toodetakse vaid paarikümnes riigis ja hindade suurt kõikumist põhjustavad peamiselt poliitilised otsused.

„Kõrgemad toiduhinnad on uus normaalsus, kuigi reaalhinnad ei saavuta tõenäoliselt enam kunagi 70. aastate taset,“ sõnas Graziano, kelle sõnul kasvab tootlikkus ning tänu uutele tehnoloogiatele paraneb ka loodushoid. „Majandustulemusi mõjutavad eelkõige ladustamise võimalused või kaod tarneahelas. Tänapäeva paradoks on see, et 70% maailma kõige vaesemast rahvastikust on põllumajandustootjad ja teravilja hinnad seda ei paranda. Lahenduseks on lisandväärtuse loomine, nt biokütuse tootmine saaks asendada toiduvarude ladustamist ja anda kaasaegse võimaluse lahendada kohalikke probleeme.

Toitu importivaid riike tuleb juurde

Raporti kohaselt lubavad järgmise 10 aasta jooksul põllumajandussaaduste reaalhindade järk-järgulist vähenemist kõrged saagid, kasvav tootlikkus ja nõudluse kasvu aeglustumine. Siiski, hinnad jäävad kõrgemaks kui 10 aasta eest. Madalad kütusehinnad on võimaldanud vähendada kulusid ja toonud kaasa väetiste hinnalanguse.

Kaubavahetuse kasv aeglustub, sest nõudluse ja pakkumise vahekord on suhteliselt tasakaalus. Saadusi eksportivaid riike jääb üha vähemaks ja toitu importivate riikide hulk suureneb ning mitmekesistub. Põllumajandussaadusi eksportivate riikide võrdlemisi väike hulk toob kaasa ka riske: ebasoodsad ilmastikuolud või turgu moonutavad poliitikad neis riikides võivad maailmaturgude tasakaalu kõvasti raputada.

Peamiselt on nõudluse muutumist oodata arengumaades, kus rahvastiku kasv, linnastumine ja sissetulekute kasv tõotavad loomse valgu, aga ka tärklisetoodete tarbimise kasvu. OECD ja FAO prognoosivad, et võrreldes teraviljaga püsivad piima- ja lihahinnad võrdlemisi kõrgemad. Siiski, loomasööda (sh kalasööt) hinnad kasvavad suhteliselt kiiremini kui toiduvilja hinnad.

Mõned olulisemad punktid põllumajandussaaduste turu- ja hinnaprognooside raportist:

  • Lihatootmine kasvab tänu madalatele söödahindadele. Stabiilsed teraviljahinnad soodustavad ka senisest stabiilsemat kasumit. Liha nominaalhinnad jäävad kõrgeks järgmisel dekaadil kuigi reaalhinnad langevad.
  • Kalatootmise kasvab ca 20% ning aastaks 2023 ületab kalakasvatamine kalapüügi saagi.
  • Piimatoodete eksport kontsentreerub üha rohkem ja turgudel konkureerivad peamiselt Euroopa Liit ja Uus Meremaa koos USA ja Austraaliaga. Tulevik tõotab nominaalhindade tõusu kuigi eriti või ja pulbri reaalhinnad on pigem muutumatud; rohkem kasumilootust on töödeldud toodetega;
  • Peale liha, piima ja kala on raportis põhjalik ülevaade kõikidest teraviljadest, aga ka biokütuste, suhkru ja puuvilla hindadest. Uue saadusena on 2015. a raportis ka ülevaade mugulate (sh kartul) turgudest.
  • Põllumajandusturgude arengut mõjutavatest teguritest seekord raportis veidi põhjalikum ülevaade toornafta hinna mõjust, aga ka Venemaa impordipiirangutest.
  • Nagu eelmistel aastatelgi on raportis eraldi süva-analüüs mõne maailmaturgudel olulise riigi kohta, näiteks eelmistel aastatel India, Hiina või Venemaa. Tänavuses raportis on põhjalik analüüs Brasiilia kohta. Selle põhjal jääb mulje, et kõik kasvab ja areneb kiiresti positiivses suunas. Brasiilia on nö tulevikutegija ning sealsetel arengutel on mõju maailmaturgudele.
OECD hinnangul sõltuvadki põllumajandusturgude tulevikuväljavaated üha enam sellest, kui palju kasvab Brasiilia eksport või Hiina import.