Kokku oli põlde ja meeskondi kümme, lõpuni pidas vastu üheksa. Nisu jäi üheksa põldu, otra oli seitse ja rapsi kaks. Noored valisid külvisenormid, väetised, tegid taimekaitseskeemi ja muu. Kõik oli oma otsustada.

„Saagid olid väga erinevad, kuid parimad olid nisu 8,1 t/ha ja oder 7 t/ha,” hindas tudengite tegemist nende õppejõud Indrek Keres.

Koristatud saak analüüsiti hoolikalt erinevate kvaliteedinäitajate osas kuni saia küpsetamiseni välja. Saiad said tõepoolest väga erinevad – kohevaks kerkinud pätsist paraja pliinini.

Võitjatiim, meeskond koosseisus Kaspar Lipmeister, Aile Rummel, Sigmar Tohus ja Kristjan Tiideberg, seadis juba kevadel eesmärgiks saada suurim saak ning sügisel koristati toidunisu kvaliteediga saaki 8,18 t/ha. Sort oli ’Buran’.

Sama meeskond kasvatas ka kõige suurema ja parema kvaliteediga odra saagi 7,23 t/ha (sort KWS ’Hobbs’). Edu tagasid õigeaegselt teostatud tööd. Kui võidumehed käisid iga nädal korra oma katsepõldu vaatamas, siis nad saidki kõikidele probleemidele õigel ajal jaole. Need, kes seda ei teinud, pidid leppima kesisemate tulemustega.

Üheksa meeskonna nisu saakide keskmine oli 6,4 t/ha ja odra saakide keskmine 5,9 t/ha, mis on ilma arvestades hea tulemus. Kaks meeskonda kasvatas rapsi, kus saak jäi oodatust väiksemaks, 1,3 ja 1,1 t/ha.

„Tark õpib oma vigadest, eriti tark naabri omadest,” ütles EMÜ põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise õppekava juht Evelin Loit. Olulisi õppetunde tuligi küllaga, nii oma kui ka teiste tudengite katselappidelt. Peamise sõnumina jäi kõlama, et põlde peab regulaarselt vaatamas käima, et tööd õigel ajal tehtud saaks.

Kindlasti oli palju kõrva taha panna ka noorematel tudengitel, kes edaspidi miniviljelusvõistlusest osa võtma hakkavad. Tublimaid tudeng-võistlejaid loodaks aga mõne aasta pärast näha päris viljelusvõistluse osalejate hulgas.