ÜKS KÜSIMUS: Miks kodus tapetud lihaveise liha müüa ei tohi?

Lugeja küsib: Olen Saksamaal seisnud metsakarjamaa veerel, kus kasvatati heck-veiseid. Neid olid küll harjutatud peremehe juurde tulema, aga endaga toimetada nad ei lasknud, märgistamise jaoks tuli loomad uinutipüssiga uimastada. Küsisin, kas nii käib ka tapale viimine, mispeale sain vastuse, et tapaleviimist pole, ta laseb need loomad ise maha ja müüb hiljem liha otse tarbijale ning tal on selleks täiesti seaduslik õigus.

Ainsaks tingimuseks on nii jahirentniku kui veterinaari teavitamine ööpäev varem.

Jahimeest tuleb teavitada selleks, et oleks teada, kes ja miks metsas paugutab, veterinaari aga võimaldamaks kontrolli. Seejuures ei ole enam taluniku asi oodata kusagilt luba. Kui veterinaar ööpäeva jooksul ei regageeri, loetakse, et tegemist on vaikimisi antud loaga.

Miks Eestis sellisel kombel tapetud lihaveiste liha otse lõpptarbijale või kohalikes müüa ei tohi? Oleks ju loomad stressivabad ja liha maitsev."

Põllumajandusministeeriumi vastuse edastas pressiesindaja Karin Volmer:

Kodus loomade tapmisel ja kohalikes kauplustes liha müümisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes 825/2004 ja 853/2004. Neid nõudeid ei kohaldata isiklikus majapidamises ja isiklikuks tarbeks ettenähtud esmatoodete ja toidu suhtes. Liha aga ei ole esmatoode, kuna see saadakse pärast looma tapmist.

Loomade tapmine põllumajandusettevõttes peab toimuma kooskõlas asjakohaste nõuete ja lihatootmise toiduhügieeni erieeskirjadega (vt nimetatud määrused), st et ettevõtted, kus tegeletakse loomade tapmisega turustamisotstarbeliste loomsete saaduste tootmise eesmärgil, peavad olema tunnustatud. Erandid on lubatud väikeses koguses kodulindude ja jäneseliste ning kütitud ulukite liha osas.

Kui eraisik tahab omakasvatud veise liha müüa, tuleb tal lasta loom tappa tunnustatud tapamajas.

Ka oma tarbeks veist tappes tuleb volitatud veterinaararsti teavitada, vältimaks teatavate spongioossete entsefalopaatiate (nt hullulehmatõbi) ohutu. Veise lihakeha peab pärast tapmist läbima erinevaid protseduure, mille läbiviimiseks puuduvad karjamaal vajalikud tingimused. Täpsemalt tuleb eemaldada ja kahjutustada :
- igas vanuses loomade mandlid, soolestik kaksteistsõrmiksoolest kuni pärasooleni ja soolekinnisti;
- üle 12 kuu vanuste loomade seljaaju ja kolju, sealhulgas aju ja silmad ning välja arvatud alalõug;
- üle 30 kuu vanuste loomade selgroog, välja arvatud sabalülid, kaela-, rinna- ja nimmelülide oga- ja ristjätked ning mediaansed ristluuharjad ja ristluutiivad, kuid sealhulgas spinaalganglion.
Lisaks tuleb võtta TSE proove:
- kõikidelt üle 24 kuu vanuses veistelt, kes on saadetud hädatapmisele või kelle puhul on tapaeelsetel kontrollidel täheldatud haigustunnuseid,
- kõikidelt üle 30 kuu vanused veistelt, kes on tapetud tavatingimustel inimtoiduks.

Nende nõuete tõttu ja ka tulenevalt lihaveiste kaalust tapetakse kodus peamiselt kuni 8 kuu vanuseid vasikaid. Nende puhul piisab mandlite ja soolestiku eemaldamisest ja kahjutustamisest.

Täpsemalt saab vastavate nõuetega tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel (vali vajalik teema vasakust menüüst).