Urmas Kruuse: Eriotstarbelise diisli erisus on põllumehele väga oluline

 (7)
Urmas Kruuse.
Urmas Kruuse.Rauno Volmar

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tõuseb kütuseaktsiis kõigi jaoks, kuid tähtis on, et põllumajandustootjatele säilib eriotstarbelise diislikütuse soodustus.

Põllumajandustootjatele tähendab kütuseaktsiisi tõus olulist lisakulu. Milliseid ideid teie arsenalis on, et seda leevendada?

See on tõsi, et kütuseaktsiisi tõstmine võib tähendada kulude tõusu. Ehkki ei pruugi – palju sõltub ka kütusehinna suunast. Aktsiis tõuseb kõigile ühtlaselt, kuid just põllumajandustootjatele jääb erisus, millega erimärgistatud vedelkütuse aktsiis moodustab vaid 27% täisaktsiisist. Jah, erimärgistatud kütuse aktsiis tõuseb vastavalt üldisele aktsiisitõusule, kuid erimärgistatud kütus jääb kogu aeg tavakütusest odavamaks. Ma arvan, et see on põllumehe jaoks väga oluline erisus.

Maaeluministrina muretsen ka selle pärast, kuidas saavad hakkama n-ö tavalised maainimesed, keda erimärgistatud kütuse kasutamise teema ei puuduta. Samas näitavad arvutused, et maksumuudatused ja lastetoetuse tõus toovad pikas plaanis kütuseaktsiisile tehtava kulu tagasi. Kindlasti on see iga perekonna puhul erinev, kuid läbiarvutused eri peretüüpide puhul näitavad seda.

Tegelikult on kütuseaktsiisi ja maapiirkondade puhul üks suurem teema, millele tahaksin tähelepanu juhtida. Selleks on maapiirkondade demograafilised suundumused ja linnastumine. Transpordikulusid tõstab ju eelkõige see, kui kohapeal pole enam inimesele vajalikke teenuseid ja töökohti. Need kaovad aga siis, kui maapiirkondades pole piisavalt elanikke. See on surnud ring, mille peame murdma.

Seotud lood:

Ma väga loodan ja annan endast parima, et selle koalitsiooni ajal muutuks riigi lähenemine maapiirkondade arendamisele terviklikumaks. Maal peab olema tegevust ja eneseteostusvõimalusi, see ongi maaelupoliitika tuum. Samuti peavad rakenduvad Euroopa Liidu toetusrahad seda eesmärki toetama.

Eelmise ministri soov oli, et taastataks siseriiklik top-up ehk siis kodumaise põllumajanduse konkurentsivõime suurendamiseks maksaks riik Euroopa Liidu toetustele lisa. Eelmisel aastal lisatoetust ei makstud, kuid eelmise ministri soov oli top-upi taastamine. Mida teie teha kavatsete – taastatakse või mitte?

Üleminekutoetusi pole praegu koalitsioonilepingus kirjas. Seega puudub kokkulepe nende maksmiseks. Koalitsioonilepinguga on liitunud ka eelmise ministri erakond.

Kahjuks on ka riigieelarve võimalused sellised, et üleminekutoetust 2016. aastal on raske ette näha. Küll jooniksin alla, et lähima kuue-seitsme aasta jooksul saavad põllumehed investeeringuteks ja otsetoetusteks koos Eesti riigi kaasrahastusega kokku ligi kaks miljardit eurot.

Kuidas laheneb osaühingu Rey sigade juhtum? Kas riik kompenseerib vallale sigadele kulunud raha?

Vald peab kindlasti saama sigade toitmiseks tehtud kulud tagasi. Kuidas see tehniliselt toimub – kas läbi pankrotiprotsessi või valitsuse reservfondist – alles selgub.

Allkirjastasite esmaspäeval pindalatoetuste määruse. Mis juhtus, et see määrus nii hilja tuli ja paneb PRIA raskesse olukorda? Nende ettevalmistustöö jääb nüüd lühemaks ja taotlemise tähtaeg liikus edasi?

Otsetoetuste üldpõhimõtted on paigas juba 2013. aastast, kui Euroopa Liidu Nõukogu ja Parlament tegid vastavad otsused. Sellest alates on täpsustatud detaile ja juhendmaterjale. Selle tööga on pidevalt kursis ka PRIA.

Kokkuvõttes on see seotud ikkagi üleminekuga uue perioodi rahadele ja kordadele. See on paljudes liikmesriikides teemaks ja Euroopa Komisjon on isegi pakkunud liikmesriikidele kuuajalist taotluste vastuvõtmise tähtaja edasi nihutamist.

Eks tuleb ka arvestada, et teeme praegu reegleid järgmiseks seitsmeks aastaks ning need peavad olema detailideni täpsed. Seega on mõnepäevane nihkumine parem, kui pärast jooksupealt kogu süsteemi täpsustada.

Koalitsioonileppes on kirjas, et valitsus toetab maaelu mitmekesistamist (sh väiketalude ja väikeettevõtluse edendamist ning maaturismi). Majutusasutuste käibemaksu on plaanis 2017. aastast tõsta 9lt 20le. Kuidas see peaks maaturismi aitama ja väikeettevõtlust edendama?

Loe veel

Majutusasutuste poolt vaadatuna tundub põhihirmuks olevat see, et klientide arv ja käive ei langeks. See on väga loomulik ja inimlik. Samas kavandatakse tegevusi ka selleks, et suurendada Eesti kui turismisihtkoha nähtavust ja atraktiivsust ehk tuua siia uusi kliente. See ongi võtmekoht. Ja meie maaturismil on päris head eeldused, sest sellist looduskeskkonda pole väga paljudes riikides enam turistile pakkuda.

Maaettevõtluse edendamisele on suunatud aga suurem osa Eesti maaelu arengukavast aastateks 2014-2020 – ühtekokku ligi üks miljard eurot. Maaettevõtluse mitmekesistamise meetme eelarve on 57 miljonit eurot ja lisanduvad LEADER meetme võimalused (90 miljonit eurot).

Leppes on kirjas, et soodustate ettevõtluse ja elamuehituse arenguks vajaliku riigi omandis oleva maa eraldamist kohalikule omavalitsusele ning lihtsustame maa minekut tsiviilkäibesse. Kui palju sellist maad on, mis võib minna omavalitsustele või tsiviilkäibesse?

Üldidee seisneb selles, et riik ei pea hoidma maad tingimata kasutuseta enda käes, kui sellega osatakse ja tahetakse midagi mõistlikku peale hakata. Ma arvan, et see on mõistlik. Täpseid numbreid peaksite ilmselt küsima Keskkonnaministeeriumist ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Näiteks põllumajanduses tuleb ju vaba maad nö tikutulega taga otsida.

Punkt koalitsioonileppest: Täpsustame kaitsealade ja -objektide piiranguid, et võimaldada neis piirkondades looduskeskkonda minimaalselt häirivat mõistlikku majandustegevust. Kas see tähendab, et kaitsealadel saab tulevikus rohkem tegutseda ja ehitada? Kuidas see ühildub keskkonnaameti seisukohtadega?

See on küsimus selle kohta, kas kõik piirangud on alati lõpuni põhjendatud ja vajalikud. Võrreldes kasvõi paljude teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on meil õnnestunud päris hästi kaitsta ja säilitada oma looduskeskkonda. Diskussiooni vajab küsimus, kas kõik need piirangud on alati adekvaatsed ja vajalikud või saavutaksime sama tulemuse ka vähemate piirangutega. Looduskeskkonna seisund ei tohi halveneda, kuid minimaalselt häirivat mõistlikku majandustegevust ei tohiks ka kohe välistada.