Usaldus elektriautode vastu on tõusuteel

Lühikese ajaga on Eestist saanud elektriautode osakaalult Norra järel teine riik maailmas. Olulist rolli on huvi tõusus mänginud müüdavate elektriautode valiku suurenemine, kiirlaadimisvõrgu valmimine ning inimeste teadlikkuse kasv.

Kui 2011. aastal esitati KredExile täiselektriautode ostmiseks 16 taotlust, siis lõppenud aastal esitati neid 93. Toetus on välja makstud 79 taotlejale. Maksimaalne toetussumma ühe täiselektriauto kohta on 18 000 eurot, millele lisaks hüvitab KredEx kodulaadija maksumusest kuni 1000 eurot.

Kõige rohkem on taotlusi esitatud Nissan Leafi ostmiseks, sellele järgnevad Fiat Fiorino EV ja Mitsubishi iMiev.

Alates novembri teisest poolest võtab KredEx vastu ostutoetuse taotlusi ka pistikust laetavate hübriidautode (ingl k plug-in hybrid electric vehicles) soetamiseks. Sõltuvalt aku mahutavusest jääb nende sõidukite toetussumma vahemikku 3000–12 000 eurot auto kohta.

Üle Eesti on tänaseks paigaldatud 144 kiirlaadijat, mida on laadimiseks kasutatud enam kui 3500 korral. Kokku paigaldatakse 163 kiirlaadijat üle kogu Eesti. Jaanuari lõpuni on laadimine nendega tasuta.

Elektriautode osakaalu järgi kõigist registreeritud mootorsõidukitest on Eesti 2012. aasta lõpu seisuga Norra järel teisel kohal maailmas. Kui Eestis on registreeritud üks elektriauto iga tuhande sõiduauto kohta, siis Norras on vastav näitaja neli. Eestile järgneb Holland, kus iga tuhande sõiduauto kohta on registreeritud 0,6 elektriautot.