Ütle üks ilus planeedi nimi
1992. aastal avastati esimene planeet väljaspool Päikesesüsteemi. Nüüdseks on eksoplaneete avastatud juba sadu.
Tänavu 23. mai seisuga on Pariisi observatooriumi “Eksoplaneetide entsüklopeedias” neid registreeritud 889 – alates Maa-sarnastest kuni 25 korda Jupiterist suuremateni. Tuhanded leiud ootavad veel vaid lisakinnitust.
Sadu miljardeid
Mõnda kauget planeeti on juba nähtud oma silmaga – teleskoobi kaudu muidugi –, ent suure enamiku olemasolu on tõestatud kaudsete vahendite abil.
Näiteks mõõdab NASA kosmoseobservatooriumi Kepler fotomeeter pidevalt enam kui
145 000 tähe heledust, mille üliväike, kuid perioodiline muutumine võib anda märku, et tähe eest liigub läbi planeet.
2012. aasta 12. jaanuari teadusajakiri Nature avaldas teadlaste rühma artikli, mis ütleb, et “planeete tiirleb tähtede ümber mitte erandina, vaid reeglina” ja et Linnutees tiirleb iga tähe ümber keskmiselt 1,6 planeeti.
Kuna tähti on meie kodugalaktikas vähemalt 200–400 miljardit, on ka planeete siin sadu miljardeid.
USA Harvardi-Smithsoni Astrofüüsika Keskus teatas tänavu jaanuaris, et ainuüksi Maa-sarnaseid planeete võib Linnutees olla vähemalt 17 miljardit.
Kus miljardid mängus, seal pahandus majas.
Mõni aasta tagasi asutas rühm astronoome USAs idufirma Uwingu (suahiili k “taevas”), et rahvahanke kaudu kosmoseuuringuteks ja haridustööks raha koguda. Asi edenes tasapisi.
Tänavu veebruaris aga ületas Uwingu tublisti uudisekünnise – kuulutas välja avaliku võistluse, et taevakehadele, eriti eksoplaneetidele nimesid panna.
Kas neil seni siis nimesid pole? On ja ei ole ka.
Kui neid – CFBDS 1458 b, HAT-P-30-WASP-51 b või UScoCTIO 108 b – kolme juhuslikku näidet “Eksoplaneetide entsüklopeediast” nimedeks pidada, siis on. Kuid Veenuse, Saturni ja Jupiteri kõrval pole sellised jorud siiski suuremad asjad.
Uwingu esimene võistlus käis nime leidmiseks meie lähimale eksoplaneedile, mis entsüklopeedias on kirjas kui Alpha Centauri Bb ja asub meist 4,37 valgusaasta kaugusel.
Võistlus lõppes 22. aprillil, pakuti 1242 nime ja anti 6178 häält ning võitjaks tuli Albertus Alauda – nimepanija Jason Larki vanaisa Albert Larki latiniseeritud nimi.
Alauda ja lark tähendavad vastavalt ladina ja inglise keeles lõokest.
Nii et Uwingu ajab õiget asja? Ajab ja ei aja ka.
Konks on selles, et nimepakkumine maksab 4.99 dollarit ja iga hääletus 99 senti. Esimene võistlus tõi sisse üle 10 000 dollari.
On veel teinegi konks – kes garanteerib, et peagi pole taevas kuulsa kotletisaia või suhkruvee nime kandvaid planeete?
HD 209458 b või Osiris?
12. aprillil tõstiski Rahvusvaheline Astronoomialiit häält ja avaldas pressiteate “Kas planeedile nime panemise õigus on ostetav?”.
Uwingut nimepidi mainimata kinnitas liit, et taevakehade ametlik nimetaja on tema, ja lisas, et näivast kohmakusest hoolimata on senine nimepanemise põhimõte süsteemikindel ning arusaadav igas keeles ja kultuuris.
Uwingu ei jäänud vastust võlgu ja meenutas näidete varal, et süsteemsusest on liidu senised põhimõtted kaugel.
Pealegi on mitu planeeti juba saanud nime moodi nime, olgugi et mitteametliku, nt Osiris (HD 209458 b), Bellerophon (51 Pegasi b), Zarmina (Gliese 581 g) ja Methuselah (PSR B1620-26 b).
Vaidlus jätkub. Omaette ooper on muidugi see, mida asjast arvavad eksoplaneetlased.
