Uuring: põllumajandussektoris napib oskustöölisi ja spetsialiste
Põllumajandussektoris tunnevad tööjõupuudust 30-50% ettevõtetest oskustööliste osas ning 11-17% juhtide ja spetsialistide osas, selgub OÜ Kera tehtud uuringu kokkuvõttest.
Oskustöölistest napib kõige rohkem mehhanisaatoreid/traktoriste ja lüpsioperaatoreid/lüpsjaid. Spetsialistide seast tuntakse puudust eeskätt agronoomidest, aga ka zootehnikutest ja suurloomade veterinaararstidest. Metsanduses napib metsureid ja metsamasinate operaatoreid.
Toiduainetööstuses tunneb üle 60% ettevõtetest suuremal või vähemal määral tööjõupuudust ning napib pea kõiki kõrg- ja kutseharidusega erialaspetsialiste, alates tehnoloogidest ja tootearendajatest ning lõpetades meistrite ja tootevalmistajatega.
Peamised raskuste põhjused neile ametikohtadele töötajate leidmisel on seotud maaelu madala mainega elanikkonna, eriti aga noorte hulgas ning sektorite madala palgatasemega, mistõttu noored, isegi kui nad õpivad vajalikke erialasid, ei asu neil tööle.
Põllu- ja metsamajandussektoris on hetkel hõivatud ligi 24 000 inimest, mis moodustab 4% üldisest tööhõivest. Toiduainete- ja joogitootmises on hõivatud 15 000, s.o. 2,6% üldisest hõivest.
Viimaste aastate majanduslangus on enim mõjutanud metsandussektorit, kus viimastel aastatel on hõive võrreldes 2007. aastaga vähenenud 2000 inimese võrra, olles tuhande võrra madalamal kui 2005. aastal.
Põllumajandussektoris püsib hõive vaatamata majanduslangusele stabiilne. Üldine prognoos ennustab hõive vähenemist põllumajanduses lähikümnendil ca tuhande inimese võrra ja hõive püsimist toidutööstuses 17 000 juures.
Tööjõu voolavus on vaadeldavates sektorites võrreldes kogu Eestiga suhteliselt madal – alla 5%, olles kõrgeim loomakasvatuse ja piimatootjate oskustööliste- ning pea kõikide valdkondade lihttööliste hulgas. Töötajate lahkumise põhjuseks on olnud peamiselt rahulolematus töötasuga ning hoiakute ja suhtumise mittevastavus tööandja ootustele (eelkõige alkoholitarbimine, distsipliiniprobleemid ja vastutustundetus või suutmatus tööülesannete täitmisel). Oma osa töötajate lahkumistes on olnud ka majandussurutisel.
Tegutsevates põllumajandusettevõtetes püsib tööjõuvajadus aastani 2020 praegusel tasemel, üldine hõive vähenemine toimub tootmise lõpetajate arvelt, keda aastaks 2013 võib võrreldes 2010. aastaga olla kuni 3% ja aastaks 2020 kuni 10%. Tõenäolisemad tootmistegevuse lõpetajad on 1-2 põhikohaga töötajaga 0-40 ha maakasutusega väikeettevõtjad, kes on reeglina vanemaealised ja kasutavad valdavalt oma pere tööjõudu. Seetõttu on vähetõenäoline sealt vabaneva tööjõu siirdumine teistesse sektori ettevõtetesse.
Edasi tegutsevates ettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, seda nii põhikohaga kui ajutiste ja hooajatöötajate osas. Viimaste osakaal on sõltuvalt tegevusvaldkonnast 1-5% ja nõudlus nende järele suureneb lähikümnendil 0,2-0,3%. Pidevalt suureneb ka vajadus asendustöötajate järele. Nõudluse rahuldamiseks peaks aastaks 2020 lisanduma tööturule vähemalt 200 vastava väljaõppe saanud asendustalunikku.
Praegune valgekraede-sinikraede suhe põllumajanduses on 20:80, toiduainetööstuses 30:70. Juhtide ja spetsialistide ametikohad moodustavad 58% kõigist nn. võtmeametikohtadest ja oskustööliste omad 32%. Edaspidi suureneb kõikides sektorites, sõltumata ettevõtte suurusest, oskustööliste ja juhtide/spetsialistide vajadus ning väheneb lihttööliste ning kitsalt spetsialiseerumata töötajate vajadus.
See tähendab, et ainuüksi tööjõustruktuuri muutuse tõttu ettevõtetes peaks kasvuvajadusena kümne aasta jooksul lisanduma vähemalt 240 põllumajanduse- ja 1200 toiduainetööstuse oskustöölist ning kuni 500 uut juhti/spetsialisti. Metsamajanduse sektoris kasvuvajadust tõenäoliselt pole, küll aga võib seal olla probleemiks oskustööjõu kvaliteet.
Suurim tööjõu-alane väljakutse on aga tööjõu vananemine. Eestis tervikuna suureneb alates 2013. aastast iga järgneva viie aasta jooksul 65-aastaste hulk 18-aastastega võrreldes kokku enam kui 20 000 inimese võrra, st. selle võrra rohkem on tööturult lahkujaid kui lisandujaid. Välisriikidesse väljavool võib lisada teist sama palju.
Kõige kriitilisem on vanuseline olukord piimatootmise- ning looma- ja seakasvatuse tootmisvaldkondades. Kutsehariduses on asendusvajadus suurim põllumajanduserialade õpetajaskonna hulgas.
Uuringu kokkuvõttes tõdetakse, et sektorite tööjõuprobleemi lahendamine pikemas perspektiivis taandub maaelu ja põllumajanduse üldise maine tõstmisele elanikkonna, eriti aga noorte seas.
