Uus seadus vähendab kuuse raievanust ja pidurdab paberimajanduse vohamist
Ettevõtmise peakorraldaja oli Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL).
Tööstused on hoogsalt investeerinud ja kasvanud, aga raiemaht eelmisel aastal tunamullusega võrreldes umbes poole miljoni tihumeetri võrra vähenes.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Andres Talijärv märkis, et metsasektori ühes otsas asub metsade majandamine ja teises otsas metsatööstus. Üks ei saa eksisteerida teiseta, ja kui ühe otsa ära unustame, siis teisel otsal võib ka hakata halvasti minema.
Talijärve sõnul on positiivne, et keskkonnaministeeriumis ettevalmistamisel olevas metsaseaduse eelnõus arvestatakse senisest rohkem ka metsatööstuse vajadustega. Ennekõike puudutab see mõne puuliigi raievanuse vähendamist.
Talijärv on seda meelt, et Eestisse on vaja rajada kaasaegne innovaatiline puitehitis, innustamaks kõiki teisi edaspidi puidust rohkem ehitama. Selle all pidas ta silmas kavandatavat keskkonnaministeeriumi ja tolle allasutuste uut hoonet.
Peagi tulemas muudetud metsaseadus
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra ütles, et kui jutuks tuleb mets, on alati oodata mitmete huvide kokkupõrkeid.
“Kui näiteks graanulitootja ütleb, et juurdekasv peab järele jõudma raiumisele, siis lendorava kaitsjad on seda meelt, et riik peaks kontrollima, kuhu ja kui palju puidutööstuse sektori ettevõtted üldse võiksid investeerida,” iseloomustas Vakra vastuolusid. “Kuuse puhul on praegu raievanus 80 aastat, töösturid ja ka metsaomanikud soovivad selle alandamist 60 aasta peale. Lendorava pesapuuks on aga vähemalt 65aastane haavapuu, mis kasvab koos kuuskedega vaheldumisi. Kuidas siis sellisel juhul seda metsa majandada?”
Uut metsaseadust hakatakse keskkonnakomisjonis arutama sügisel. Ja praeguseks on ka selge, et lendorava kaitseks tehakse 25 uut kaitseala, kokku 6000 ha, millest 80% asub riigimaadel.
Vakra on seda meelt, et kuni Eesti inimese südames istub lugu kolmest põrsakesest ja nende majaehitusest, ehk et vaid kivimaja on kohane elamiskoht, ei muutu meil puidukasutuses suurt midagi. Maamärgi ja eeskujuna, kuidas puitu ehituses senisest hoopis rohkem kasutada, võiks pealinnas tema hinnangul kõrguda just see planeeritav keskkonnaministeeriumi uus maja.
Puidu põletamine saab seaduseks
Vakra mainis ka Organic Estonia eelmise aasta EASi võidutööd – kuidas kuulutada kõik Eesti metsad mahemetsadeks. Pestitsiide seal 99% tõenäosusega ei kasutata.
“Peaks olema 100% kindel, et Eesti metsades ei kasutata kusagil pestitsiide. Kuidas seda kaardistada ja edasi arendada, et saada see maheregistrisse?” räägib ta. Just see on Vakra hinnangul valdkond, mida riik peaks korraldama – et luua kaart, millelt näha, kus on mahemets, kus mitte.
Riigikogu majanduskomisjoni liige Kalle Palling leiab, et polariseerumine ei vii metsanduse arengut edasi. Investeeringud metsanduses tehakse enamjaolt riigile kuuluvates metsades. Eri põhjustel jääb Eesti metsades kasutamata mitu miljonit tihumeetrit puitu, peaasjalikult väheväärtuslikku puitu.
Lähinädalatel jõuab valitsusse elektrituru seaduse muutmise seadus, mis loob aluse ka statistikakaubanduseks ja puitkütuse kasutamiseks elektritootmiseks.
Pallingu hinnangul on vajalik puidu senisest suurem väärindamine, eriti eksporditava puidu lisandväärtuse suurendamine, ja suurem puidukasutus ehituses.
Konverentsil esitlesid mitmed suuremad puidutööstusettevõtted oma viimaste aastate investeeringuid ning tutvustasid ka lähemaid tulevikuplaane. Nendest saab lähemalt lugeda juulikuu Metsalehest.
