Vaata, kus toimuvad sellesuvised kalapeod!


Tuulekala festival Hiiumaal Orjaku sadamas
Tuulekala festival Hiiumaal Orjaku sadamasFoto: Bianca Mikovitš

Teadaolevalt pole kunagi korraldatud nii palju kalale pühendatud üritusi kui tänavu. Neid jagub lausa üle Eesti.

On pidusid, mille peategelaseks mõnda kindlat liiki uimeline, aga ka neid, kus kõik hooaja kalad esindatud ning tuletavad külastajale meelde, et pidu peetakse rannapiirkonnas. Euroopa kalandusfondi kalanduspiirkondade säästva arengu meede on viimastel aastatel rannapiirkondadele elu sisse puhunud ning mitmedki üritused on saanud sealt tuge. Mõnikord on põhirõhk turismil ning rannaküla taaselustamisel, teinekord inimeste koolitamisel. Rannakalurite traditsioone ja piirkondade identiteeti, eriti viimase kulinaarsemat poolt, säilitada ja tutvustada aitavad nad igal juhul.

RäimeWest Lao sadamas Pärnumaal

Hooaega alustab RäimeWest, mida korraldatakse Eesti kõige „räimesemas” maakonnas – Pärnumaal. Nimelt püütakse enamik rannaräimest just Liivi lahest. RäimeWesti idee autor on Manija saarevaht Ülle Tamm, kes oli seda mõtet veeretanud mitu aastat ning kes ühel kevadel otsustas, et aitab unistamisest – tuleb teha tegusid. Nüüdseks on tegusid tehtud juba neljandat aastat ning külastajate huvi ei näita raugemise märke.

Rannarahva elu käib Liivi lahe äärsetes rannakülades räimepüügi rütmis. Pärast pikka ja väsitavat talve lükkab räime tulek Liivi Lahe Räimerajal küladele elu sisse. Randlastele tähendab see tossavaid suitsuahjusid, varahommikust paadipodinat ning kajakate kisa räimelaadungi ümber, aga ka rullmopse ja äädikaräimi, silgusousti ja ülikrõbedat praetud silgusaba; soolamist ja marineerimist ning siravate soomustega räimeloputusvett armastatud pojengipeenral.

Räimekvoodi lõppemine on juba mitmed aastad jätnud RäimeWesti ilma värske kalata ja ürituse algset ideed – kalamüüki otse paadist – pole olnud võimalik teha. Nii ongi juhtunud, et värske räime kaldaletoomine kestab napilt kümme päeva ja kala saab tihtipeale otsa enne, kui nii mõnigi reageerida jõuab. Õnneks ei ole see takistanud Romantilisel Rannateel korraldamast õppepäeva meie rahvuskala auks.

RäimeWestil on igal aastal olnud kindel teema, mille seovad ühtseks tervikuks kohalikud taidluskollektiivid, kes tutvustavad rannarahva kombeid, tavasid ja oskusi. Õppepäeval räägitakse räimest kui loodusressursist, antakse ülevaade rannikumere keskkonnast ja elustikust, sealhulgas tutvustatakse kohalikke kalaliike. Külastajad saavad ettekujutuse, kuidas räime püütakse – milliste vahendite ja paatidega ning millised on kala kvaliteedi ja hinna kujunemise kriteeriumid.

Alati on RäimeWesti tähtsaks osaks kohapeal väiketootjate tutvustamine ja räimetoitude valmistamine. Töötubades otsitakse räimele uudseid kasutusvõimalusi ja maitseid. Traditsioonilisi räimetoite võib valmistada vägagi ajakohases võtmes. Rannakalureid julgustatakse oma püütud kala väärindama ning uusi kalatooteid tootma.Lisaks õpiköökidele on avatud käsitööteemalised töötoad, kus muuhulgas tutvustatakse vanade kalavõrkude taaskasutamise võimalusi käsitöös, pannes mõtlema taaskasutusest ja tõstes nii keskkonnateadlikkust.

Lisainfo: www.tostamaa.ee

Ürituste kalender 2014
17. mai Räimewest Lao sadamas Pärnumaal
31. mai Tuulekala festival Orjaku sadamas Hiiumaal
7. juuni Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat Vaiblas Viljandimaal
19. juuli Võõpsu kalameeste päev Põlvamaal
9. august X Kalevipoja kala- ja veefestival Kasepääl Jõgevamaal
16. august Rukkimaarjapäeva laat Voorel Jõgevamaal
16. august Lestafest Kõrgessaare sadamas Hiiumaal
23. august Kalapüügivõistlus „Peipsi ahven 2014” Mustvees
Jõgevamaal
23.–24. august XIV Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal
20. september XVII suur Paunvere väljanäitus ja laat Jõgevamaal
27. september VI silmufestival Narva-Jõesuu linnakail Ida-Virumaal

Tuulekala festival Orjaku sadamas Hiiumaal

Iga aasta mai viimasel laupäeval toimub Hiiumaal Orjaku sadamas tuulekala festival. Tänavu 31. mail peetakse tuulekalapidu juba viiendat korda.

Loe veel

Tuulehaug, keda hiidlased tuulekalaks kutsuvad, on oodatud külaline, tulles kevaditi edelatuultega napiks kuuks ajaks Atlandist siia kudema. Oma pika noka ja roheliste luudega on ta üks omanäolisemaid, keda Läänemerest püüda võib. Tuulekala tulek on Hiiumaal kui sündmus omaette, millest hakatakse rääkima juba mai algul või varemgi. Esimeste kalade jõudmise uudis levib kulutulena üle kogu saare ning varsti on igal hommikul Orjaku sadamas kalavastaliste summ ootamas, plastvannid ja -kastid kenasti järjekorda sätitud. Ometi pole see alati nii olnud. Alles kolmkümmend aastat tagasi peeti tuulehaugi räimepüügi segajaks ning söömise asemel kaevati õunapuu alla rammuks.

Selleks et tuulekalarõõmu ka mandri-inimestele jaguks, tuli meestel saunas mõte korraldada selle puhuks festival. Ideest võttis kinni kohalikku kalandust arendav MTÜ Hiiukala, kes on kalandusfondi toel seda ka neli aastat vedanud. Tänavu on korraldamise enda peale võtnud Orjaku kalurid MTÜ Mereküla kalurite klubist. Kalapeo tähtsaks osaks on olnud algusest peale trollinguvõistlus, mille osavõtjate arv on järjest kasvanud. Trolling on püügiviis, mis seisneb paadi järel lantide vedamises. Võisteldakse muidugi selle peale, kes rohkem tuulehaugi merest välja toob. Mullu läks merele 217 võistlejat 61 paatkonnas, püüti 212 tuulekala. Võitja püüdis oma ühemehelises võistkonnas 15 pikanokalist kala ning sai autasuks päramootori. Samasugune auhind on ootamas ka seekord.

Festivali programm kestab kogu päeva ning pakub tegevust tervele perele. Peetakse kalalaata, kus müüakse ka kõike muud tarvilikku, toimuvad töötoad, laevamudelite ja hiiumaiste kalade näitus ning loeng võõrliikidest. Tegevust on ka lastele. Kulinaariale panevad tänavu rõhku Angelica Uudeküll ja Maitseelamuse koda Peipsi äärest oma õpiköökidega.

Viimastel aastatel on festivali raames valitud Hiiumaa parimat kalatoitu, mille kokkukeetjale antakse aasta parima kalakoka tiitel. Sellega propageeritakse kohalikust kalast toitude pakkumist saare söögikohtades, samas julgustatakse kalureid välja tulema uute kalatoodetega.

Selleks et kalapeole väärikas punkt panna, toimub alati tantsuõhtu, mis tavaliselt lõppeb varastel hommikutundidel. Traditsiooniliselt on võimalik jalga keerutada oma küla kaluritest koosneva Iiukala bändi saatel, mida iga kord soojendab erinev külalisbänd – tänavu Audru Jõelaevanduse Punt.

Lisainfo: www.hiiukala.org ja www.facebook.com/Tuulekala- Festival

Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat Vaiblas Viljandimaal

Võrtsjärve kala- ja käsitöölaat on kohaliku kogukonna algatatud ettevõtmine, mis haarab kaasa huvilisi üle kogu Eesti. Laada korraldamisega alustati 2009. aastal kohalike kalurite algatusel. Tänavu täitub ettevõtmisel juba kuues aasta. Võrtsjärve VI kala- ja käsitöölaat leiab aset 7. juunil Võrtsjärve külastuskeskuse territooriumil Jõesuu puhkealal (Tartu-Viljandi mnt 40. kilomeetril). Laada korraldajad on Võrtsjärve SA ja MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond. Laata toetatakse Euroopa kalandusfondist ja Leaderi programmist.

Läbi aastate on laadaplatsil koostöös mitmete organisatsioonide ja kohalike ettevõtjatega korraldatud töötubasid ning esitletud Võrtsjärve ümbrust kui pikaajaliste kalandustraditsioonidega rannapiirkonda ning elu- ja puhkepaika. Tähtsal kohal on olnud turvalisuse teema, kus vabatahtlikud järvepäästjad on tutvustanud päästevarustust ning jaganud nõu ja abi ohutuks liiklemiseks Võrtsjärvel.

Kalaroogade õpiköögis on olnud esindatud parimad asjatundjad. Seal on laadalised saanud näpunäiteid väga hea kalasupi keetmiseks või järveteemalise piknikukorvi koostamiseks.

Paljudel aastatel on üritust väisanud ka rahvusvahelised partnerid, kellega koostöös on ette võetud mitmesuguseid projekte. Tänavu pakutakse laadalistele MTÜ Loovustuba õpitubasid: roopillide ja roosulgede valmistamine, veetaimedest paadikeste ja nukkude meisterdamine, köite keerutamine ja käepaelte põimimine ning roopaberi valmistamine. Joonistamise õpituba juhib Kolga-Jaani valla koomiksikunstnik Heiki Waher.

Avatud on kohvikud ning mekkida saab kalatoite. Loomulikult on võimalik osta piirkonna käsitöömeistrite loomingut ja maitsta Võrtsjärve kala igal kujul. Oma õnne võib proovile panna loosirattas.

Laadameeleolu loovad Võrtsjärve taidlejad, noortebänd Legend Elvast ning peaesinejana ansambel Regatt. Kellel kaubad koos, võib enne laadaplatsilt minekut veel ühineda kas kalepurjekas Paula meeskonna või mõne muu veealusega, et teha päeva lõpetuseks meeldejääv tiir Võrtsjärvel.

Kui eelnevatel aastatel on Jõesuus olnud kõrgvee tõttu mure laadaplatsi tahenemise pärast, siis sel aastal pole korraldajatel liigvee taandumisega muret – kevad on olnud erakordselt kuiv.

Lisainfo: www.vortsjarv.ee ja www.vortskalandus.ee

Kalandusüritused Peipsi ääres

Kui mujal toimuvad kalaga seotud üritused kord või kaks aastas, siis Peipsi rannikul on korraldatud juba 2010. aastast Euroopa kalandusfondi abiga tervet sarja, mis tänavu algab suve teises pooles ja lõpeb septembris. Üritused annavad võimaluse pöörata tähelepanu Peipsi ja Vooremaa väikejärvede piirkonna kultuuri ja elustiili ainulaadsusele, mille üheks tähtsaks tahuks on kalandus.

2014. aastal leiavad aset nii suured ja juba traditsiooniks saanud kui ka uuemad, alles populaarsust koguvad üritused.

19. juulil korraldatakse Räpina vallas Võõpsu kalameeste päeva. Tegelikult saab päev hoo sisse juba eelmisel õhtul, 18. juulil, kui toimub suvesimman ansambliga Kihnu Poisid. Lisaks esinevad kohalikud kultuuriansamblid ja korraldatakse kalapüügivõistlust noortele. Järgmisel päeval tulevad rahva ette külalisesinejad kaugemaltki – Petseri rajoonist ja Lätimaalt. Mõlemal päeval on võimalus minna lõbusõidule lodi Jõmmuga.

9. augustil toimub Jõgevamaal Kasepääl X Kalevipoja kala- ja veefestival, kus korraldatakse traditsiooniliseks saanud kalasupivõistlust. Nagu igal aastal, saavad kõik soovijad oma osavuse proovile panna paljaste kätega kala püüdes. Päeva peaesineja on Rock Hotel.

16. augustil on tulemas rukkimaarjapäeva laat Voorel Jõgevamaal. Selle kalanduslikku poolt toetatakse kalandusfondi meetmest teist aastat. Laadal toimuvad kalandusteemalised mängud, Vahur Sepa koolitus Kullavere jõe kaladest ning kalapüügivõistlus Kullavere jõel.

23. augustil korraldatakse Mustvees juba kolmandat aastat kalapüügivõistlust „Peipsi ahven 2014”. Nagu nimigi ütleb, on sel üritusel peamine tegelane ahven ning mida suurem, seda parem!
23.–24. augustil leiab aset XIV Lüübnitsa kala- ja sibulalaat. See suve lõpetav Setomaa suurüritus toimub juba teist aastat kahepäevasena.

Suvised saadused – kala ja köögiviljad – on selleks ajaks kauplemisküpseks saanud ning laadakülalistele välja pandud. Peale laada leiab mitmeid kalatemaatilisi võistlusi ja õpitube: kalatoitude valmistamine, roopillide meisterdamine ja muud. Peaesinejaks on ansambel Hellad Velled. Teisel päeval toimub järveteemaliste laulude ettekandmise võistlus. Kõigile on avatud kohalikku ajalugu tutvustav kuur-muuseum.

20. septembril toimub XVII suur Paunvere väljanäitus ja laat. Lisaks pikkade traditsioonidega laadale on sel suurüritusel teist aastat avatud eraldi kalaala, kus saab maitsta kalast tehtud roogasid, muuhulgas korraldatakse konkurss parima kalatoidu leidmiseks. Toimuvad mitmed võistlused ning esindatud on ka kalurid väljastpoolt Peipsi ja Vooremaa väikejärvede piirkonda.

Nende ja teiste Peipsimaal toimuvate ettevõtmiste kohta leiab lisainfot kodulehelt www.visitpeipsi. com.

Lestafest Kõrgessaare sadamas

Hiiumaal Ajal, kui lestad on kõige rammusamad, samas õues on veel piisavalt soe, et neid mõnusalt suitsuahjust oodata, peetakse Hiiumaal Kõrgessaare sadamas lestapidu. Augusti kolmas laupäev läheb ajalukku Lestafesti nime all tänavu juba neljandat korda. Pidu korraldab vald koostöös kohalike kalurite ühendusega.

Kui tavaliselt on peo maskotiks saare suvesümbol suitsulest, siis seekord on teemaks lesta grillimine. Nimelt leiavad 16. augustil Lestafesti raames aset Eesti meistrivõistlused Hiiu kala grillimises. Võistlus toimub kolmes voorus: Hiiumaa lest, Hiiumaa vabakala ning fantaasiavoor. Lisaks võistlusele saavad huvilised kätt proovida Eesti Rahwa Lestakoolis lestapedagoog Ivo Lõppe ja gurmeekokk Sven Rosenstoki käe all.

Lestafesti programm on enamasti sama kirju kui lest laiguline. Lisaks laadale, taidlejatele, näitustele ja lõputule hulgale kohvikutele, kõrtsidele ja õpitubadele leiab tegevusi, mida esialgu ei oskakski kalaga seostada. Nii näiteks tehakse päev läbi soovijatele Tai massaaži, mis rannakaluritele tunnistuse ettenäitamisel on tasuta. Mullu võis sattuda ka teadusteatrisse, kus käsitleti lestakala elukeskkonna – vee – füüsikalisi ja keemilisi omadusi, lisaks käis külas Kõrgessaare sõpruslaev, patrulllaev Ristna. Päeval valitakse merekunni ning öö tulles harrastatakse ühislaulmist.

Traditsiooniliselt toimub iga kord teadaolevalt Eesti ainuke kalapüügivõistlus nakkevõrkudega, mis algab juba eelmisel õhtul võrkude sisseviimisega. Kõrgessaare lähedal asuvad Näkimadalad on juba rannarootslaste aegadest tuntud kui head lestakohad. Osalejad on siiani olnud kohalikud rannakalurid, kuid võistluse reglement võimaldaks osaleda ka mujalt tulnud harrastuspüüdjatel, seda enam, et nn ühe võrgu lubasid jätkub Hiiumaal kõigile tahtjatele.

Kutselise kaluriga koos saab minna ka mõrda nõudma. Samamoodi on lastele väljas valik elusatest kaladest, mida mõrraga püüda võib. Kindlasti ei saa läbi õhtuse simmanita, mis igal aastal peo lõpetab. Sel aastal saab tantsida Kihnu Poiste pilli järgi.

Lisainfo: www.lestafest.ee ja www.facebook.com/Lestafest

Silmufestival Narva-Jõesuus Ida-Virumaal

Silmufestivali kalapeoks nimetada oleks patt, sest silmu puhul on tegu sõõrsuuga, kes on kaladest tükk maad madalamal arenguastmel. Suu asemel on tal imilehter ja ka nahk on silmul soomusteta. Kehakuju poolest meenutab ta pigem madu. Meres elavad silmud lähevad sügiseti jõkke kudema, mis jääb neil ka viimaseks reisiks, sest pärast kudemist nad hukkuvad. Kudemise ajal silmud ei toitu.

Narva-Jõesuus püütakse silmu juba iidsetest aegadest. Alates 2009. aastast on Narva-Jõesuu linnavalitsus korraldanud linnakail silmufestivali. Tänavu 27. septembril toimub festival kuuendat korda. Silmufestivali ajal on kalurite ja asjaarmastajate jaoks linnakail avatud laat, kus müüakse värsket silmu ja muud kala, aga ka erineval viisil valmistatud kalatooteid. Proovida saab silmudest valmistatud toite. Eriti populaarne on silmu-kapsasupp, mis keedetakse valmis kohapeal suures katlas. Pakutakse ka legendaarset Hungerburgerit, mille nimi tuleneb Narva-Jõesuu vanast nimest Hungerburg.

Laval esinevad kohalikud loomekollektiivid ja sealsamas lava kõrval akvaariumis on igal külastajal võimalik elavaid silmusid oma silmaga vaadata. Soovijad saavad minna koos kaluritega jõele ja kaeda, kuidas silmupüük päriselt käib.

Lisainfo: www.narva-joesuu.ee

LÕPETUSEKS

Nagu näha, on iga piirkonna kalapeod oma piirkonna ja aastaaja nägu. Kindlasti on kalaga seotud üritusi Eestis veelgi. Siin nimetatu on vaid väikene valik, mille ühisosaks on asjaolu, et nende algatamiseks on saadud tuge – kas või osaliseltki – Euroopa kalandusfondi neljandast teljest nimetusega „Kalanduspiirkondade säästev areng”. Telje eesmärk on aidata kaasa rannakalanduse piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule. Meetme elluviimiseks moodustati Eestis kaheksa kalanduspiirkonda: Hiiumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa, Soome lahe idapiirkond (Harjumaa) ja Soome lahe läänepiirkond (Virumaa), lisaks siseveekogudest Peipsi järve ning Võrtsjärve piirkond.

Tuulekala püük Orjakul Foto: Urmas Lauri


Põllumajandusministeeriumi kommentaar

Euroopa kalandusfondist loodi 2008. aastal esimest korda meede „Kalanduspiirkondade säästev areng”, mille eesmärk on aidata kaasa rannakalanduspiirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule.

Euroopa kalandusfondi perioodi lõppedes on hea meel tõdeda, et meede on edukalt käivitunud ning rannapiirkondade ja kalanduskogukondade arengule jõuliselt kaasa aidanud, tuues nähtavale kalanduskogukondade tähtsa rolli kohalike traditsioonide äratamisel, hoidmisel ja jätkamisel. Kalandusüritused on sillaks ranna- ja linnarahva vahel, mis annavad võimaluse kohaliku kala söömiseks ning piirkonna ja traditsioonide tutvustamiseks ja väärtustamiseks. Kindlasti jätkub kalanduspiirkondade arengule suunatud meede ka Euroopa merendus- ja kalandusfondist aastatel 2014–2020, mis ei jäta tähtsaid kalandusüritusi vajadusel toeta.

Liis Reinma, kalanduse arengu büroo