Väikemesinikult konfiskeeriti Vene piiril varroalestade vastased ravimid. Milles asi?

 (8)
Väikemesinikult konfiskeeriti Vene piiril varroalestade vastased ravimid. Milles asi?
Varroalestad on teinud Eesti mesilates pahandust juba paarkümmend aastat. Foto: Madis Veltman

Möödunud nädalal konfiskeeris maksu- ja tolliamet Luhamaa piiripunktis Venemaalt tulnud väikemesinik Milvilt mesilaste varroalesta raviks kaasa ostetud ravimribad. Palusime ravimiametil selgitada, kuidas piiril taolisi sekeldusi vältida.

Maalehe Tartu toimetusse pöördus paari mesitaru pidav Milvi, kes sai 19. juunil piiri ületades 40 eurot trahvi ning temalt konfiskeeriti väikeses koguses preparaate “Fluvalidez”, “Varroades” ja “Amipol-T”, mis olid mõeldud varroatoosi raviks. Sugulaste juurest naasnud naine oli õnnetu, et pidi piiripunktis neli tundi veetma, ravimid loovutama ning siis veel trahvi maksma.

Vastavalt ravimiseadusele võib kauba sisseveol teisest riigist kaasas olevate loomade tarbeks üle piiri tuua ilma ravimiameti eriloata kuni viis ravimpreparaati, igaühte kuni kolm jaemüügipakendit.

“Kodus olevatele mesilastele sellisel moel ravimeid tõepoolest hankida ei saa, mis põhjustas ka ravimite konfiskeerimise. Alternatiivina oleks võimalik oma loomade tarbeks ravimite saatmine postipakiga, eraisikult eraisikule, kuid eelkõige põllumajandusloomade puhul tuleb nende kasutamisel veenduda nende sobivuses ja ka siin on koguselised piirangud,” selgitab ravimiameti inspektsiooniosakonna juhataja Elsa Leiten. “Eraisik võib eraisikule ravimeid postiga saata, ettevõte eraisikule ei tohi, ja arvestada tuleb õigusaktides määratud kogustega.”

Seotud lood:

Kuigi ükski preparaatidest Eestis müügiluba ei oma, siis põhimõtteliselt võib neid siiski kasutada. Ravimiamet rõhutab aga, et müügiloa olemasolu annab kindluse, et selle ravimi toimet ja riske on pädev asutus hinnanud ja andnud ravimile müügiloa ehk et ravimist saadav kasu on suurem kui võimalikud riskid.

“Mistahes ravimeid on kõige lihtsam ja turvalisem hankida ametlikest apteekidest Eestis. Nii võib olla kindel, et need omavad siin müügiluba ning vastavad põllumajandusloomade ravimiseks sobilike ravimite nõuetele. Kasutatavate ravimite kvaliteet ja arvestuse pidamine on kaudselt seotud ka näiteks mett tarbivate inimeste huvidega. Seetõttu soovitasime ka pöördujal sobivate kättesaadavate alternatiivide kaalumiseks konsulteerida veterinaararstiga või mõne veterinaarravimeid müüva apteegi apteekritega,” selgitab Leiten.

Tema sõnul on oluline, et põllumajandusloomi, sealhulgas mesilasi, ravitaks ravimitega, mis on usaldusväärsed ning kontrollitud kvaliteedi ja päritoluga.

“Müügiloa olemasolu ning soetamine legaalsest apteegist on selles osas garantiiks – ravimiametid teevad legaalse turustamisahela osaliste üle järelevalvet, et selles veenduda. Eesmärk on ju ka loomsete produktide ja meetarbijate tervis,” ütleb Leiten.

Ta selgitab, et Eestis tohib turustada üksnes müügiloaga ravimeid ning erandina ravimeid, mis on siia toodud arsti või veterinaararsti taotluse ja ravimiameti loa alusel. Ravimeid tohivad üldse käidelda vaid tegevusloaga ettevõtted nagu ravimite hulgimüüjad ja apteegid.

“Veterinaarravimite puhul võivad ravimeid müüa ka veterinaararstid oma teenuse raames. Suvalised isikud ravimeid müüa ei tohi. Paraku oleme korduvalt pidanud ravimiameti poolt sekkuma olukordades, kus ka mesinikud müüvad käest-kätte ja sotsiaalmeedia vahendusel tundmatu päritoluga preparaate,” ütleb Leiten.